3-2-1-125-98

3-2-1-125-98 MÄÄRUS Tartus

1. detsembril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. novembril
4. a AS-i Casket erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. juuni
6. a määruse Tartu Linna Maksuameti avalduses AS-i Casket likvideerimismenetluse läbiviimiseks likvideerijate määramise kohta. Tartu Linnakohtu
7. aprilli
8. a määrusega määrati sundlõpetatud ettevõtete nimekirja kantud AS-i Casket likvideerijaks Tartu Linna Maksuameti avalduse alusel juhatuse esimees Tõnu Anderson. Määruse põhjenduste kohaselt on AS Casket kantud sundlõpetatud ettevõtete nimekirja, mis on avaldatud Riigi Teataja Lisas nr 205/206
9. detsembril
10. a. Avaldaja nõue on tõendatud lisatud dokumentidega. Ringkonnakohus jättis linnakohtu määruse muutmata ja AS-i Casket erikaebuse rahuldamata. Vastavalt ÄS § 513 lg 31 võivad võlausaldajad nelja kuu jooksul pärast ettevõtteregistri pidaja poolt Riigi Teataja Lisas teate avaldamisest ettevõtja sundlõpetamisest esitada ettevõtte asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerimise läbiviimiseks ning kohus määrab likvideerija. AS Casket on kantud sundlõpetatud ettevõtete nimekirja, mis on avaldatud Riigi Teataja Lisas. Tartu Linna Maksuamet võlausaldajana esitas AS-i Casket asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerimise läbiviimiseks ning kohus määras likvideerija. Erikaebuse väide, et kuna AS-i Casket vabatahtlik lõpetamine otsustati enne
11. septembrit
12. a siis ei saa teda lugeda sundlõpetatuks, ei ole linnakohtu määruse tühistamise aluseks. AS Casket on kantud sundlõpetatud ettevõtete nimekirja ja linnakohtu poolt on õigesti määratud likvideerija. Kui ettevõte on ebaõigesti kantud sundlõpetatud ettevõtete nimekirja, siis tuleb tal vaidlustada see asjaolu. Samas asus kohus seisukohale, et kohtu poolt sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramise määrus ei ole TsKS § 279 lg 3 kohaselt kaevatav apellatsiooni korras. Kohtu poolt likvideerija määramise määrus ei takista asja edasist menetlust ja selle peale edasikaebamise võimalust pole ette nähtud tsiviilkohtupidamise seadustikus ega äriseadustikus. Erikaebuses palub AS Casket tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi läbivaatamiseks samale kohtule uues koosseisus. Kaebaja peab likvideerija määramise kohtumäärust ebaseaduslikuks, sest
13. juunil
14. a toimunud AS-i Casket aktsionäride üldkoosolek otsustas lõpetada AS-i Casket tegevuse ja samal koosolekul valiti likvideerimiskomisjon, kes avaldas
15. juulil
16. a ajalehes Postimees teate AS-i Casket likvideerimise kohta. Justiitsministri
17. septembri
18. a määruse nr 39 "Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise kord" p 3 a kohaselt ei loeta ettevõtet äriseadustiku § 513 alusel sundlõpetatuks, kui ettevõtte vabatahtlik lõpetamine otsustati enne
19. septembrit
20. a ja selle kohta avaldati teade ajalehes või Riigi Teataja Lisas hiljemalt
21. septembril
22. a. Linnakohtu poolt on tekitatud olukord, kus ühte ettevõtet peavad likvideerima ja selle eest ka vastutama nii likvideerimiskomisjon kui kohtu määratud likvideerija. Edasikaebamine linnakohtu määrusele on võimalik, kuna linnakohtu määruses märgitakse, et selle peale saab 10 päeva jooksul edasi kaevata. Vastustaja peab ringkonnakohtu määrust seaduslikuks. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu lõppjärelduses õige määrus kuulub osaliselt muutmisele põhjenduste osas. Seaduslik on ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramise menetluses ei kuulu lahendamisele vaidlus selle üle, kas ettevõte on sundlõpetatud ettevõtete nimekirja kantud põhjendatult või mitte. Sundlõpetatud ettevõtete nimekirja kandmist on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras halduskohtus. Halduskohtusse pöördumise võimalusele, samuti võimalusele pöörduda ekspertnõukogu poole on osundatud ka justiitsministri
23. septembri
24. a määruse "Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise korra" punktides 20-
25. Apellatsioonikohus leidis, et sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramise määrus pole TsKS § 279 lg 3 kohaselt apellatsioonikorras edasikaevatav, kuna selle peale edasikaebamist pole ette nähtud samas seadustikus ega äriseadustikus ning likvideerija määramine ei takista asja edasist menetlust. Eeltooduga ei saa nõustuda. Sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramist lahendas kohus kui seadusega kohtu menetlusse antud asja (TsKS § 1 lg 4 ja § 253 p 5), milles tehtud lahendile oli avaldajal või teistel huvitatud isikutel õigus edasi kaevata. Seoses sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramise menetlusega peab kolleegium vajalikuks osundada
26. septembril
27. a jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku
28. peatükile, milles reguleeritakse hagita menetlust. Hagita menetlus on üks tsiviilasja menetluse liik ja selle järgi menetletakse ka sundlõpetatud ettevõttele likvideerija määramist, arvestades erisusi, mis tulenevad äriseadustikust ja selle § 513 lg 8 alusel väljaantud justiitsministri
29. septembri
30. a määrusest "Äriregistrisse kandmata ettevõtete sundlõpetamise kord". Eelnevast tulenevaid erisusi arvestades tuleb TsMS §-s 249 lg 2 sätestatud asjast huvitatud isikutena kaasata asja vähemalt likvideerija määramise avalduse esitanud isik, isik keda soovitakse määrata likvideerijaks ja sundlõpetatud ettevõtte esindaja. Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
31. juuni
32. a määrus muuta põhjenduste osas. Muus osas jätta määrus muutmata. Erikaebus rahuldada osaliselt. Tagastada AS-le Casket
33. juulil
34. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa