3-2-2-2-98

3-2-2-2-98 MÄÄRUS Tartus

1. veebruaril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik, S. Salmi esindaja vandeadvokaat R. Napa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. veebruaril
4. a Sirje Salmi teistmisavalduse alusel Harju Maakohtu
5. detsembri
6. a otsuse Rae Vallavalitsuse hagis Sirje Salmi vastu üüri nõudmiseks ja eluruumi üürilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Harju Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega mõisteti S. Salmilt välja üürivõlg 4518 krooni Rae Vallavalitsuse kasuks, lõpetati ennetähtaegselt üürileping ja otsustati S. Salmi välja tõsta korterist Harjumaal Jüris Tammiku tee 29-53 teist eluruumi vastu andmata. Kohtuotsuse kohaselt oli S. Salmi jätnud üüri maksmata rohkem kui kolm kuud ilma mõjuvate põhjusteta. Üürileandja võib ES § 54 lg 1 p 1 alusel nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning üürniku väljatõstmist teist eluruumi vastu andmata, kui üürnik on jätnud mõjuvate põhjusteta rohkem kui kolm kuud maksmata korteriüüri või tasumata kommunaalteenuste eest. Maakohus tuvastas, et S. Salmil oli üürivõlg alates
9. aastast ja
10. augustiks
11. a oli võlg 4518 krooni. S. Salmi ei esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaksid üüri mittemaksmise mõjuvaid põhjusi. Harju Maakohtu
12. juuli
13. a määrusega pikendati kohtuotsuse täitmist kuni
14. jaanuarini
15. a. Teistmisavalduses palus S. Salmi esindaja maakohtu otsuse tühistada, sest on ilmnenud uued asjaolud, mis kinnitavad, et S. Salmi üürivõlg tekkis mõjuvatel põhjustel. Uueks oluliseks asjaoluks pidas S. Salmi esindaja arsti
16. aprilli
17. a,
18. märtsi ja
19. septembri
20. a teatisi S. Salmi kroonilise haiguse kohta, mis nõudis pikaajalist psühhoteraapiat ja sealhulgas ka haiglaravi. S. Salmi esindaja leidis, et haigusest tingituna ei olnud S. Salmi võimeline töötama ega üüri maksma. See on aga mõjuv põhjus, millega kohtuotsuse tegemisel tulnuks arvestada. Ka kohtuotsuse tegemise ajal
21. detsembril
22. a ja enne seda oli S. Salmi haige, kuid ta ei teadvustanud seda endale ega saanud seda seetõttu ka kohtule teatada. Tervisliku seisundi tõttu ei olnud S. Salmi võimeline oma huve kohtus kaitsma ega esitama tõendeid üüri mittemaksmise mõjuvate põhjuste kohta. Sugulaste abiga on üür tasutud. Vastuses teistmisavaldusele leidis hageja, et maakohtu otsus on õige. Teistmise aluseks saavad olla asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada kohtuotsuse tegemise ajal. S. Salmi esindaja on teistmisavaldusele lisanud täiendavaid tõendeid. Teabe tervislikust seisundist oleks võinud esitada asja kohtulikul arutamisel. Kostja tunnistas üürivõlga ja talle anti aega võlgnevuse likvideerimiseks. Kohus tegi otsuse vastavalt esitatud tõenditele ja vastuväidetele. Hageja leidis, et avaldaja on mööda lasknud teistmisavalduse esitamiseks ettenähtud tähtaja ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kolleegium leidis, et teistmisavaldus tuleb jätta rahuldamata. TsKS § 350 kohaselt on teistmise aluseks uute oluliste asjaolude ilmsikstulek, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud, kui uued asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Kohtuotsuse teistmise aluseks ei ole asjaolu, et pärast kohtuotsuse jõustumist tehti kindlaks kostjal pikemaajalist ravi vajav haigus. Asjaolu, et avaldaja põeb kroonilist haigust, selgus S. Salmi pöördumisel arsti vastuvõtule
23. aprillil
24. a ja ravi algas
25. aprillil
26. a. Avaldusest ja esitatud dokumentidest ei selgu, kas kostja põdes asja kohtuliku läbivaatamise ajal haigust, millest ta ei olnud teadlik ja millest tingituna ta ei tajunud kohtus toimuvat õigesti ning ei saanud seetõttu oma huve vajalikul viisil kaitsta ega tõendeid esitada. Arvestades kõiki asjaolusid võib kostja haigus olla kohtuotsuse täitmise pikendamise aluseks. Juhindudes TsKS § 354 lg-st 3, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Sirje Salmi avaldus Harju Maakohtu
27. detsembri
28. a otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed: L. Laarmaa, T. Vernik