3-2-2-6-98

3-2-2-6-98 MÄÄRUS Tartus

1. juunil
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. mail
4. a Maria Rinne teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. veebruari
6. a otsusele Klarissa-Singara Reikteri hagis Maria Rinne vastu kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks ja pärandvara saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kinkis Albertine Kärpuk Maria Rinnele
7. septembril
8. a Tallinnas Vaate 4 asuva majavalduse. A. Kärpuk suri
9. juulil
10. a. A. Kärpuki õde Klarissa-Singara Reikter esitas Tallinna Linnakohtusse hagi Maria Rinne vastu, milles palus tühistada kinkelepingu ja tunnistada tema omandiõigust vaidlusalusele majavaldusele. Linnakohus rahuldas hagi TsÜS § 15 ja § 79, TsK § 536 lg 2 ja § 551 alusel. Otsuse kohaselt tegi A. Kärpuk vaidlusaluse tehingu otsusevõimetuna. Hageja elas õe surma momendil vaidlusaluses elamus, seega võttis ta pärandvara vastu seaduses ettenähtud 6-kuulise tähtaja jooksul. Apellatsioonkaebuses leidis apellant, et linnakohtu otsus ei ole õige. TsÜS § 79 alusel saab otsusevõimetuna tehtud tehingu kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes see isik ise või tehingu teine pool. Apellandi arvates ei olnud tõendatud A. Kärpuki otsusevõimetus kuni tema surmani. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus märkis otsuses, et selle väitega, et A. Kärpuk vaidlusaluse tehingu otsusevõimelisena hiljem heaks kiitis, on apellant õigeks võtnud, et nimetatu selle tehingu otsusevõimetuna tegi. Samas ei ole apellant oma väidet kinkija poolt tehingu heakskiitmise kohta põhjendanud ega tõendanud, vastupidi, kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktis esitatud arvamuse kohaselt ei suutnud A. Kärpuk tehingu tegemise ajal oma tegudest aru saada ega neid juhtida, pärast tehingu tegemist süvenesid tema psüühikahäired veelgi. Ringkonnakohus asus seisukohale, et A. Kärpuk oma psüühikahäirete tõttu ei olnud võimeline adekvaatselt mõtlema. Asjaolu, et mitmed tunnistajad esitasid näiteid A. Kärpuki mõtestatud tegevusest, ei lükka ümber teiste tunnistajate tähelepanekuid veidruste kohta tema käitumises ning ekspertide arvamust tema psüühilise seisundi kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis muutmata Tallinna Ringkonnakohtu otsuse. Kassatsioonkaebuses viitas M. Rinne protsessiõigusnormide rikkumisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium oli seisukohal, et ringkonnakohus ei rikkunud protsessiõigusnorme. Teistmisavalduses on TsKS § 350 lg 2 p 1 kohaselt teistmise aluseks oleva uue asjaoluna ära märgitud psühhiaater Ilmar Laasi
11. jaanuaril
12. a kirjas avaldatud arvamus A. Kärpuki vaimse seisundi ja
13. veebruari
14. a ekspertiisiakti kohta.
15. veebruaril
16. a tehtud ekspertiisakti aluseks oli 6 haiguslugu, akti sissejuhatavas osast aga nähtub, et arvamuse andmisel on viidatud üksnes kolmele haigusloole. Kõigisse eelmärgitud haiguslugudesse oli tehtud juurdekirjutusi patsiendi psüühilise tervise kohta. Psühhiaater I. Laas leiab, et veidrused A. Kärpuki käitumises võisid tuleneda ateroskleroosist, kuid need ei seganud tal kinkelepingu tegemise ajal oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Avaldaja on seisukohal, et tuleb teostada täiendav kohtupsühhiaatriline ekspertiis A. Kärpuki vaimse seisundi tuvastamiseks. Teistmisavalduse ärakirja saatis Riigikohus Klarissa-Singara Reikteri aadressil, kuna avaldaja ei teatanud, et Klarissa-Singara Reikter on surnud. Ennast tema pärijaks nimetav Hilja Volter volitas vandeadvokaat A. Alvinit koostama vastuse teistmisavaldusele. Vastusest ja sellele lisatud surmatunnistusest selgubki, et Klarissa-Singara Reikter suri
17. juulil
18. a. Kolleegium leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
19. veebruari
20. a otsuse teistmiseks puudub alus. TsKS § 350 lg 2 p 1 kohaselt on kohtuotsuse teistmise aluseks uued olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmisavalduses seatakse kahtluse alla kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt ja väidetavalt ainuüksi selle alusel tuvastatud A. Kärpuki otsusevõimetus tehingu tegemise ajal ning taotletakse uut ekspertiisi. Kuna avalduses taotletakse uue tõendi saamist, ei ole tegemist uue olulise asjaolu esitamisega TsKS § 350 lg 2 p 1 tähenduses. Kõik avalduse väited ja põhjendused tulenevad I. Laasi kirjast. Need väited olid esitatud juba apellatsioonkaebuses ning on seotud tõendite hindamisega. Uusi asjaolusid teistmisavaldus ei sisalda. Juhindudes TsKS §-dest 350 lg 1 ja 354 lg 3, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Maria Rinne avaldus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
21. veebruari
22. a otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. Odar H. Jõks, L. Laarmaa