3-2-2-9-98

3-2-2-9-98 MÄÄRUS Tartus

1. oktoobril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, avaldaja R. Lindau osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. septembril
4. a Rutt Lindau teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
5. mai
6. a otsuse Rutt Lindau hagis Helle Troosti vastu 5645 krooni saamiseks ja pärandvara nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on
7. märtsil
8. a surnud Jaan Saare pärijaks tema ema Rutt Lindau. Pärimisõiguse tunnistuse alusel koosneb pärandvara nõudeõigusest 300 kroonile.
9. augustil
10. a esitas R. Lindau hagi Helle Troosti vastu J. Saare pärandvara arvelt 5370 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt ostis J. Saar
11. a sõiduauto Mercedes Benz 200 D registreerimismärgiga 437 AAE. Auto ostmiseks ja hilisemaks remontimiseks andis J. Saarele raha R. Lindau. Kostja andis J. Saarele laenu 2000 krooni.
12. veebruaril
13. a vormistati auto H. Troosti nimele. J. Saar müüs
14. a novembris auto järelmaksuga Edgar Moksile, kes võlgneb auto eest veel 7370 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista auto müügi hinna, arvestades sellest maha kostja laenu J. Saarele. Täiendavas hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt lisaks raha 275 krooni ning J. Saarest järelejäänud asjad " kohvimasin, lauaraadio-elektronkell, magnetofon koos lintidega, vatitekk ja 4 tekikotti, teksapluus, pintsak, diivanilaud, kruustangid, antennikaabel ja antenn. Tallinna Linnakohtu
15. märtsi
16. a otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt välja lauaraadio-elektronkell, magnetofon koos lintidega ja teksapluus. Kohus leidis, et tõendatud pole J. Saarele autode kuulumine. Autoregistri registriväljavõtete järgi kuulub vaidlusalustest autodest Helle Troostile Mercedes-Benz riikliku registreerimismärgiga 437 AAE ja Leonid Fadejevile Mercedes-Benz riikliku registreerimismärgiga T 5292 EA. Hageja ei tõendanud, et need sõidukid oleksid kuulunud J. Saarele või viimane oleks olnud nende kaasomanik. Linnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt saab pärida ainult pärandajale tema surma ajal kuulunud vara. Poolte seletuste ja tunnistaja ütluste kohaselt müüdi vaidlusalused autod J. Saare eluajal E. Moksile. Auto omaniku vahetust ei olnud võimalik autoregistris registreerida auto kere numbri mittevastavuse tõttu tehnilises passis märgitule. R. Lindau ei ole õigustatud nõudma kostja ja E. Moksi vahelise tehingu täitmist, kuna ta ei ole tehingu pool. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu otsus on õige ja piisavalt motiveeritud ning täiendavat motiveerimist ei vaja. Teistmisavalduses palus avaldaja ringkonnakohtu otsuse uuesti läbi vaadata, kuna avaldaja esitas ringkonnakohtule originaaldokumente tõestamaks hagi õigsust, kuid kohus ei võtnud neid vastu ega kuulanud üle ka tunnistajat. Originaaldokumentide linnakohtusse esitamata jätmist põhjendas avaldaja teistmisavalduses sellega, et lootis, et kostja ja tunnistaja Moks räägivad õigust.Avaldaja esitas teistmise alusena pärast linnakohtu ja apellatsioonikohtu istungit saadud dokumendid ja õiendid -
17. märtsil
18. a väljastatud sõiduki registreerimistunnistuse sõiduauto Mercedes Benz 200 D ehitusaasta 1975 riiklik registreerimismärk 950 ADP omanik Rutt Lindau kohta, ERARK Tallinna Büroo õiendi
19. märtsist
20. a, Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse otsuse
21. aprillist
22. a sõiduauto M-Benz 200 950 ADP ümberehitamise kohta, Tallinna Politseiprefektuuri Haabersti Politseijaoskonna õiendi
23. aprillist
24. a M-Benz 200 D registreerimismärk 950 ADP (vana reg märk T 5292 EA) kohta, õiendi
25. aprillist
26. a M-Benz 220 D registreerimismärk 437 AAE tehnilise ülevaatuse kohta, L. Fadejevi volikirja R. Lindaule sõiduauto M-Benz 200 D registreerimismärk 950 ADP valdamiseks ja kasutamiseks, R. Lindau kui mootorsõidukijuhi tervisetõendi
27. jaanuarist
28. a. Kolleegiumi istungil jäi R. Lindau esitatud teistmisavalduse juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse teistmiseks puudub alus. TsKS § 350 lg 1 ja 2 kohaselt võis jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi vaadata uute asjaolude ilmsikstulekul ja teistmise aluseks on olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. Teistmine on lubatud kui eelnimetatud asjaolud mõjutasid kohtulahendi tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. See, et apellatsioonikohus keeldus kohtuistungil vastu võtmast hageja esitatud originaaldokumente, ei ole teistmise aluseks. Täiendavate tõendite vastuvõtmisest keeldumist oli võimalik vaidlustada kassatsioonkaebuses. Teistmisavaldusele lisatud dokumendid ei sisalda asjaolusid, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale varem teada. Teistmise aluseks pole pärast asja läbivaatamist tekkinud asjaolu - sõiduauto M-Benz 200 D riiklikregistreerimismärk 950 ADP omaniku vahetus
29. märtsil
30. a, sest teistmise aluseks olevad asjaolud peavad olemas olema asja läbivaatamise ajal. Juhindudes TsMK § 364 ja § 371, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Rutt Lindau teistmisavaldus Tallinna Ringkonnakohut tsiviilkolleegiumi
31. mai
32. a otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, J. Luik