3-2-2-12-98

3-2-2-12-98 MÄÄRUS Tartus

1. detsembril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, A. Haak`i ja E. Nurmsalu ning A. Meeritsa esindaja vandeadvokaat A. Tammeri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. novembril
4. a Esta Nurmsalu ja Anne Haak"i teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse Aive Meeritsa hagis Esta Nurmsalu ja Anne Haak"i vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikuks valdusest. Harju Maakohtu
7. aprilli
8. a otsusega rahuldati Aive Meeritsa hagi Esta Nurmsalu ja Anne Haak`i vastu ning mõisteti E. Nurmsalu ja A. Haak"i ebaseaduslikust valdusest hagejale välja Loksa vallas Kiiu-Aabla külas Rätsepa majavalduses asuv abihoone küün-rehielamu (hoone), kohustati kostjaid ühe nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest eemaldama hoonelt seda kahjustamata lukk ja ära viima neile kuuluv vara. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli Rätsepa majavalduse 2/3 mõttelise osa omanik
9. novembri
10. a seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel Õie Rutumäe ja 1/3 mõttelise osa omanik
11. detsembri
12. a testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel Kaja Laasma. Harjumaa Hooneregistri ja Informatsiooni Büroo õiendile lisatud majavalduse lühikesest iseloomustusest nähtub, et maatüki suurus on 1500 m2 ja majavaldus koosneb elamust, saunast, küünist, puukuurist, kahest laudast ja käimlast.
13. novembril
14. a müüs Õ. Rutumäe temale kuulunud 2/3 mõttelist osa majavaldusest hagejale. Ostu-müügileping sisaldab ka asjaõiguslikku kokkulepet omandi üleandmise kohta. Seega on hageja õiguslikul alusel omandanud 2/3 mõttelist osa eelnimetatud maatükil asuvast elamust, saunast, küünist, puukuurist, 2 laudast ja käimlast. Kohus luges alusetuks kostjate väite, et vaidlusalune hoone pole küün vaid rehielamu, mis ei kuulu Rätsepa majavalduse hoonete koosseisu ja seda pole hageja ostnud.
15. juulil
16. a koostatud Harjumaa Inventariseerimise Büroo koondakti lisas olevas hindamisaktis on nr 3 all hinnatud küün. Hooneregistri
17. novembri
18. a tõendis on hoone nr 3 all märgitud küün. Tunnistaja E. Kask kinnitas, et hoone, mis
19. a koondaktis on märgitud küünina on tegelikult rehielamu. Õ. Rutumäele ja K. Laasmale läksid üle Ülo Rutumäe pärandvarana Harjumaa Inventariseerimise Büroo koondaktis märgitud hooned ja neil tekkis omandiõigus just sellele varale, olenemata hoonete asukohast asendiplaanil ja nimetusest hindamisaktis. Kostjad pole tõendanud oma väidet, et vaidlusaluse hoone omanikud on nemad. Rehielamu kuulumist Arli talule tõendanud tunnistajate ütlused jättis kohus tähelepanuta põhjusel, et need on vastuolus kirjalike tõenditega. Kohus jättis tähelepanuta ka kostjate väite, et Heldur Meerits ja tema esindaja on kostjatele korduvalt teinud ettepaneku müüa vaidlusalune hoone. Eeltoodu ei oma õiguslikku tähendust hageja omandiõiguse kindlakstegemisel kirjalike tõendite alusel. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. AÕS § 80 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Tõendamata on kostjate väited, et vaidlusalune hoone on neile kuuluv rehielamu, mis ei kuulu Rätsepa majavalduse juurde ja seda ei ole A. Meerits ostnud. Kohus on tõendeid õieti hinnanud ja teinud ka tunnistaja E. Kase ütlustest õige järelduse, et eelmine inventeerija nimetas hoonet küüniks, E. Kask tunnistas selle aga rehielamuks. Asjaolu, et apellandid on seda hoonet vallanud ja kasutanud, ei tõenda nende omandiõigust sellele hoonele. Õiguslikku tähtsust ei oma see, et A. Meerits on teinud kostjatele ettepanekuid hoone neile müüa. Hageja esindaja väitel pakuti raha selleks, et lõpetada kohtulik vaidlus ja vältida kohtukulusid. Ostes vaidlusaluse hoone pärijalt on A. Meerits selle vara heauskne omandaja ja vastavalt AÕS §-le 68 lg 1 on tal õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Teistmisavalduses paluvad E. Nurmsalu ja A. Haak ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Teistmise alusena tuuakse Harjumaa Hooneregistritalituse
20. aprilli
21. a kiri, mis väljastati kostjate esindaja nõudel. Kirjast nähtub, et hoonete inventariseerimine
22. a ei ole mingil juhul hoone omandiõigust tõendavaks dokumendiks. Hoone kuuluvuse kohta hooneregistril andmed puuduvad. Samuti vaidlustatakse teistmisavalduses tõendite hindamist ja osade tõendite mittearvestamise põhjendamata jätmist ringkonnakohtu poolt. Vastustaja leiab, et teistmise alused puuduvad ja palub teistmisavalduse rahuldamata jätta. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsuse teistmiseks alus puudub. TsKS § 350 lg 1 ja lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt võis jõustunud otsuseid uute asjaolude ilmnemisel uuesti läbi vaadata (teista), kui ilmnevad olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada varem, kui need asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Seega peavad teistmiseks ilmnema eelkõige olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinudki olla avaldajale teada asja lahendamise ajal. Harjumaa Hooneregistritalituse
23. aprilli
24. a kirjas sisalduv iseenesest õige seisukoht, et inventariseerimise ja hindamise akt ei tõenda omandiõigust ehitisele, ei sisalda teistmise aluseks olla võivat faktilist asjaolu. Samas kirjas märgitakse, et võrreldes
25. a koostatud inventariseerimise plaani ja Ester Kase poolt
26. a koostatud asendiplaani ei saa vaidlusalune hoone olla küün ega kuuluda Rätsepa talu praegustele omanikele Kaja Laasmale ja Aive Meeritsale. Nimetatu võib sisaldada olulist asjaolu, kuid mitte sellist, mis ei võinud avaldajale teada olla varem, asja lahendamise ajal I astme kohtus. Kogu kohtulik vaidlus ongi toimunud selle üle, millisel maal vaidlusalune hoone asub ja kas see oli Õ. Rutumäe ja A. Meeritsa vahelise ostumüügilepingu objektiks või mitte. Harjumaa Hooneregistritalituse kirjas nimetatud Ester Kask on üle kuulatud I astme kohtus ja tema ütlusi on kohus hinnanud. Ka Harjumaa Hooneregistritalituse arvamust oli kostjatel võimalik välja nõuda või paluda seda kohtul teha varem. Hooletus tõendite varasemal esitamisel ei ole teistmise aluseks. Teistmise aluseks pole avalduse väited ringkonnakohtu vigadest tõendite hindamisel. Juhindudes TsMS §-st 371, kolleegium m ä ä r a s: Esta Nurmsalu ja Anne Haak`i avaldus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
27. oktoobri
28. a otsuse teistmiseks jätta rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa