lg-te 4 ja 5 kohaselt kirjutab hagiavaldusele alla hageja või temaesindaja; esindaja lisab volikirja või muu tema volitusi tõendava dokumendi. Pärnu Linnakohtule esitatud hagiavaldusele ei ole alla kirjutanud ei juhatuse esimees, ei juhatuse liige ega nende poolt nõuetekohaselt volitatud isik. Hagiavaldusele kirjutas alla "töölepingu-volikirja alusel" Eduard Prikenfeld. Esindaja volitusi tõendava dokumendina on toimikus hagiavaldusele lisatud E. Prikenfeldiga sõlmitud töölepingu esimese lehekülje tõestamata fotokoopia, millest nähtub, et E. Prikenfeldiga on sõlminud töölepingu OÜ Reminos töödejuhataja Markku Ikonen remonttööde tegemiseks majas Supeluse 18 orienteeruva kestusega kuni 1. juuni 1997. a. Seega ei olnud E. Prikenfeldil volitusi hagi esitamiseks 30. juulil 1997. a, kuid kohus ei pööranud sellele vähimatki tähelepanu ja menetles asja
lg 1 p 8 sätteid rikkudes, mille kohaselt kohus pidanuks keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest ja tagastama selle oma määrusega, kui avalduse esitas huvitatud isiku nimel isik, kellel ei olnud selleks volitusi. Kohus rikkus kostja õigust osa võtta kohtuistungist, kuna ei kutsunud kostjat kohtuistungile seadusega ettenähtud korras.
kohaselt kutsutakse protsessiosaline kohtusse kutsega, mis saadetakse tema elukohta; kui isik oma elukohas ei ela, siis tema töökohta; kostja kutsutakse kohtusse ajalehekuulutusega alles siis, kui vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole, on kostja elukoht või asukoht teadmata. Hageja ei pöördunud aadressbüroo ega politsei poole. Kostja elukoht Supeluse 18-1 oli teada. Sinna pidigi kohus kutse kõigepealt saatma, olenemata hagiavalduse nõudest teatada kostjale kohtuistungist ajalehe kaudu. Hageja ei esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis oleks kinnitanud, et kostja asukoht on teadmata. Toimikus on politsei vastus kohtu algatusel politseile tehtud järelpärimisele, millest nähtub, et Supeluse 18 majas ei elata. Aadressbüroolt M. "abalina elukohta ei küsitud.
lg 1 kohaselt lahendab kohtunik esimese astme kohtus tsiviilasju kohtu nimel ainuisikuliselt. Kohtuistungi protokolli ja kohtuotsusesse märgitakse asja läbivaadanud ja kohtuotsuse teinud kohtuniku nimi (
§-d 35 lg 2 p 3 ja 232 lg 2), kes protokollile ja kohtuotsusele ka alla kirjutab. Toimiku materjalide ja kohtuistungi protokolli kohaselt vaatas asja läbi kohtunik T. Olvik. Kohtuotsuse tegi kohtunik V. Lahtvee.
lg 1 ja 2 kohaselt uurib esimese astme kohus asja läbivaatamisel tõendeid vahetult; asja arutatakse sama kohtukoosseisuga ja kui asja läbivaatamisel kohtunik vahetub, siis arutatakse asja algusest peale. Kohus rikkus kohtuliku arutamise põhimõtteid. Kohtuotsus ei vasta
lg 2 nõuetele, mille kohaselt otsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse teinud kohus ja kohtukoosseis, otsuse tegemise aeg ja koht, toimiku number, pooled ja nende esindajad. Kohtuotsuses ei ole märgitud istungist osavõtnud pooli ega nende esindajaid. Istungiprotokollis on osavõtjana märgitud hageja esindaja volituse alusel A. Lukin, kuid tema volitust toimikus ei ole ja ei nähtu, et tema volitusi oleks kohtuistungil kontrollitud. Toimikus on hoopis A. Lukini volitus E. Prikenfeldile, keda aga kohtuistungil viibinute hulgas ei nimetata. Kohtuotsus ei vasta
lg 4 nõuetele, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus ei ole hinnanud ühtegi tõendit ja kohtu järeldus, et hagi on küllaldaselt tõendatud, on paljasõnaline. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et
Võib esitada ka dokumendi tõestatud ärakirja, kui kohus peab seda piisavaks või kui algdokument pole kättesaadav. Toimikus ei ole ühtegi dokumentaalset tõendit. On vaid dokumentide tõestamata fotokoopiad. Kohus ei pööranud tähelepanu sellele, et tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest (TsÜS § 58 lg 1). Kohus leidis, et kostjal oli kohustus üüri maksta, kuid jättis otsuses märkimata, millisel alusel niisugune kohustus tekkis. Hagiavalduses märgiti, et poolte vahel üürilepingut ei olnud. Kohus ei kvalifitseerinud pooltevahelist õigussuhet. Arvestades eeltoodut rikkus kohus
sätteid, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ning rajanema ainult nendele tõenditele, mida uuriti kohtuistungil. Juhindudes
§-dest 318 lg 1 p 1, 354 lg 2 ja 355, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Pärnu Linnakohtu
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.