← Eesti

3-2-3-12-98

3-2-3-12-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. novembril
  2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. oktoobril
  4. a Eesti Vabariigi kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Linnakohtu
  5. aprilli
  6. a otsuse Nune Levina hagis Nikolai Levini vastu abielu lahutamiseks ja vanema õiguste äravõtmiseks. Tallinna Linnakohtu
  7. aprilli
  8. a otsusega lahutati Nune Levina, sünd
  9. detsembril
  10. a ja Nikolai Levini, sünd.
  11. mail
  12. a abielu, mis oli sõlmitud
  13. septembril
  14. a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr
  15. Samas võttis kohus Nikolai Levinilt ära vanema õigused tütar Gabriela Levina, sünd.
  16. detsembril
  17. a, suhtes. Kohus luges kostja omaksvõtuga tuvastatuks asjaolu, et kostja ei ole osa võtnud lapse kasvatamisest alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu. Juhindudes perekonnaseaduse §-dest 27, 29, 50 ja 54, leidis linnakohus, et kuna kostja ei ole osavõtnud lapse kasvatamisest alkohoolsete jookide kuritarvitamise tõttu, on kostjalt vanema õiguste äravõtmine lapse huvides. Kohtuvigade parandamise avalduses palutakse kohtuotsus tühistada. Avaldaja on seisukohal, et Linnakohus jättis arvesse võtmata PkS § 54 lg 2, mis kohustab kohut vanema õiguste äravõtmisel kaasama protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Avaldaja leiab, et vanema õiguste äravõtmise osas ei ole küllaldane vanemate omavaheline kokkulepe lapse kasvatamises, vaid lapse huvide kaitse tagamine ning sellega seoses eestkosteasutuse kohustuslik osavõtt. Kolleegium leidis, et kohtuvea parandamise avaldus on põhjendatud osas, millega lapse isalt võeti ära vanema õigused. Linnakohus on vääralt kohaldanud perekonnaõiguse norme. Perekonnaseaduse § 58 alusel lähtub kohus lapse huvidest. Lapse huvide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks on perekonnaseaduse § 54 lg 2 kohaselt vanema õiguse äravõtmise asjas eestkosteasutuse kaasamine protsessi kohustuslik selleks, et ta annaks arvamuse vanema õiguse äravõtmise kohta. Kohus eestkosteasutust ei kaasanud. Perekonnaseaduse § 29 lg 3 mõtte kohaselt ei ole õige koos abielulahutuse asjaga lahendada vanema õiguse äravõtmist. Selles paragrahvis räägitakse küll lapsesse puutuva vaidluse lahendamisest, kuid osundatakse, et kui kohus ei lahuta abielu, jäetakse lapsesse puutuv vaidlus läbi vaatamata. Kohus ei saa jätta läbi vaatamata vanema õiguste äravõtmise hagi põhjusel, et jätab abielu lahutamata. Niisugune kohtulahend võib rikkuda lapse huve. Vanema õiguse äravõtmise vaidlus puudutab avalikku huvi Samas peab aga kohus korraldama siis, kui lahutab abielu, lapse edasise kasvatamise, kui pooled seda nõuavad, muul viisil. Juhindudes TsMK §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Linnakohtu 23 aprilli
  18. a otsus osas, millega Nikolai Levinilt võeti ära vanema õigused tütre Gabriela Levina suhtes ja saata selles osas asi Tallinna Linnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada osaliselt. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.