K §-ga 460 garanteeritud regressiõigust teatud isikute suhtes ja teatud tingimustel, sätestades kindlustusvõtja kaitse regressinõude vastu üldistel alustel.
lg 2 kehtestab erandid, mis annavad kindlustusandjale ja ELKF-le õiguse esitada regressinõuded kahju tekitaja vastu, vaatamata sellele, et tegemist on kindlustusvõtjaga, kes on seaduskuulekalt oma tsiviilvastutuse kindlustanud.
K § 460 suhtes erisäte, kuid koosvõetavalt jääb
K § 460 suhtes. ELKF omab regressiõigust kindlustamata kahju tekitaja vastu, kuna tema arvelt on hüvitatud kannatanule varaline kahju. Vastustaja kohtuvigade parandamise avaldusele ei vastanud. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kahju tekitamise ajal kehtinud
lg-ga 1 oli kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigus piiratud vaid liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu. Seega pidi isik, kelle tsiviilvastutus oli liikluskindlustuse seaduse kohaselt kindlustamata, kandma kindlustusseltsi või liikluskindlustuse fondi ees regressi korras vastutust üldistel alustel (TsK § 460).
lg 2 ei kuulu asjas kohaldamisele, sest see säte oli erinormina kohaldatav üksnes liikluskindlustuse seaduse kohaselt oma vastutuse kindlustanud isikute poolt liikluskahju tekitamise juhtudel, kes üldjuhul sama paragrahvi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.