3-2-3-19-98

3-2-3-19-98 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja J. Luik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. novembril
4. a Niina Tuma"evit"i kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a otsuse Pindi Kinnisvara AS hagis Niina Tuma"evit"i vastu tasumata maksete nõudes. Tallinna Linnakohtu
7. mai
8. a otsusega rahuldati Pindi Kinnisvara AS-i hagi ja mõisteti N. Tuma" evit" ilt välja eluruumi hooldustasu 13763 krooni. Kohtuotsuse kohaselt omandas Pindi Kinnisvara AS Niina Tuma" evit" ilt
9. veebruari
10. a ostu-müügilepingu alusel eluruumi Tallinnas Tehnika 16-
11. Kostja on keeldunud üürilepingu sõlmimisest kuid olles faktilistes üürisuhetes on kohustatud tasuma osutatud teenuste eest. Kostja ei ole tasunud üüri ja kommunaalteenuste eest alates
12. a veebruarist ja võlg
13. detsembri
14. a seisuga on 13763 krooni 45 senti. Kuigi kostja on vaidlustanud nimetatud ostu-müügilepingu Tallinna Linnakohtus, tuleb kuni jõustunud kohtuotsuseni pidada eluruumi omanikuks Pindi Kinnisvara AS-i. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu
15. oktoobri
16. a otsusega. Ringkonnakohus leidis, et korteri omanik on Pindi Kinnisvara AS ja kostja kohustus tasuda hagejale hoolduskulude ja kommunaalteenuste eest tuleneb ES § 37 lg-test 1 ja
17. Õigeks peeti linnakohtu järeldust, et korteri omanik ei pea üürnikule tõendama, kas ta on oma kohustused teenuse osutaja ees täitnud. N. Tuma"evit" esitas teistmisavalduse. Avalduse põhjenduste kohaselt tunnistati Tallinna Linnakohtu
18. mai
19. a otsusega teises tsiviilasjas nr 2/3/41-5612/96 Tallinnas Tehnika 16-3 eluruumi ostumüügileping kehtetuks. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu
20. detsembri
21. a otsusega. Seega oli Tehnika 16-3 eluruumi ostu-müügileping tühine algusest peale ega loonud õiguslikke tagajärgi. Pindi Kinnisvara AS ei ole olnud Tehnika 16-3 eluruumi omanik ja tal ei olnud alust nõuda N. Tuma" evit" ilt eluruumi hooldustasu. Kohtu poolt tuvastati teises tsiviilasjas, et eluruumi omanik on N. Tuma" evit" . See asjaolu ei olnud avaldajale teada esimese tsiviilasja lahendamise ajal ja on kohtuotsuse uuesti läbivaatamise aluseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis teistmisavalduse rahuldamata.
22. augustil
23. a esitatud kohtuvigade parandamise avalduses palus avaldaja tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
24. oktoobri
25. a otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta AS Pindi Kinnisvara hagi rahuldamata. Tallinna Linnakohtu
26. mai
27. a otsuse tühistamist ei nõuta. Avaldaja leiab, et kohtud ei võtnud arvesse tema vastuväiteid, et ta ei ole nimetatud eluruumi üürnik, vaid omanik. Tallinna Linnakohtu
28. aprilli
29. a otsusega tunnistati
30. veebruari
31. a ostumüügileping kehtetuks. Tallinna Ringkonnakohtu
32. detsembri
33. a otsusega tuvastati, et omandiõigus nimetatud korterile ei ole AS-le Pindi Kinnisvara üle läinud ja ta ei ole kunagi olnud selle korteri omanik. Sellest tulenevalt on ekslik Tallinna Ringkonnakohtu
34. oktoobri
35. a seisukoht, et hageja ja kostja vahel oli üürisuhe. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis
36. juuni
37. a määruses, et pärast vaidlusalust kohtuotsust teises tsiviilasjas tuvastatud asjaolu, et eluruumi omanik on N. Tuma"evit" võib olla aluseks kohtuvigade parandamisele. AS Pindi Kinnisvara peab kohtuvigade parandamise avaldust põhjendamatuks. Avaldaja ei kuulu TsMS §-s 372 loetletud isikute ringi, kes võivad nõuda kohtuvea parandamist ja avalduses pole viidatud materiaal- või protsessiõiguse normile, mida ringkonnakohus oleks rikkunud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ühe asjaoluna tugines AS Pindi Kinnisvara oma nõudes ostu-müügilepingule. Kuigi linnakohtu otsuses on märgitud, et ostu-müügileping on kohtus vaidlustatud, ei peatanud ta üüri- ja kommunaalteenuste eest tasu nõudmise asjas menetlust. Sellega rikuti TsKS §-s 214 lg 1 p 3 sätestatut, mille kohaselt kohus pidi peatama asjas menetluse, kui asja läbivaatamine on võimatu enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviilkorras. Seda rikkumist ei kõrvaldanud ka apellatsioonikohus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb muutunud õiguslikus olukorras hinnata lisaks apellatsioonkaebuses väidetule ka protsessiõiguse normi rikkumist linnakohtu poolt ja vajadusel saata asi uueks läbivaatamiseks linnakohtule. Ekslik on vastustaja väide, et N. Tuma"evit" on isik, kellel pole TsMS § 372 kohaselt õigust kohtuvea parandamist nõuda. TsMS §-st 387 lg 1 ei tulene, et sama seadustiku paragrahvis 372 kehtestatud piirang laieneb isikutele, kes kohtuvea parandamise avalduse esitasid enne nimetatud seadustiku jõustumist
38. septembril
39. a. N. Tuma"evit" esitaski kohtuvea parandamise avalduse enne
40. septembrit
41. a. Juhindudes TsMS §-dest 373 lg 2 ja 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
42. oktoobri
43. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Niina Tuma"evit"ile
44. juulil
45. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, J. Luik