3-2-1-9-97

3-2-1-9-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. jaanuaril
4. a. AS Holm kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. septembri
6. a. otsuse AS GPZ-Baltic hagis AS Holm vastu viivise 206 330 krooni nõudes. AS GPZ-Baltic hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AS Holm
7. detsembril
8. a. laenulepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale laenu 121 000 krooni ja tselluliidi aparaadi maksumusega 98 500 krooni. Kostja kohustus laenu ja tselluliidiaparaadi maksumuse tagastama
9. veebruariks
10. a. ning tasuma igakuiselt intresse 5%. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, sõlmisid pooled kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus viivise ja intressid tasuma hiljemalt
11. maiks
12. a. Selle kohustuse täitis kostja osaliselt, tagastades laenu ja intressid, kuid jättes tasumata viivise. Seisuga
13. mai
14. a. oli tasumata viivis 206 330 krooni ja hageja palus TsK § 272 kohaselt selle kostjalt välja mõista. Kohtuistungil vähendas hageja esindaja viivise nõuet ja palus kostjalt välja mõista 184 740 krooni. Kostja hagiga ei nõustunud. Lääne Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja viivise 184 740 krooni ja riigilõivu. Kohus leidis, et
15. detsembril
16. a. sõlmitud laenulepinguga on pooled vormistanud
17. oktoobril
18. a. hageja poolt kostjale ülekantud rahalise laenu ja tselluliidiaparaadi üleandmise. TsK § 272 ei keela laenulepingu sõlmimist peale raha ja vara üleandmist laenusaajale, leping loetakse sõlmituks raha ja asjade üleandmise momendist. Kostja on laenu saamist tunnistanud aktiga
19. mail
20. a., samuti lepingu täitmisega, mida kinnitavad kohtule esitatud tõendid. Lenulepingu p. 5 kohaselt kohustus kostja lepingu täitmisega viivitamisel tasuma viivist. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja AS-i Holm apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt kohustus kostja
21. detsembril
22. a. koostatud laenulepingu järgi tasuma laenusummalt intressi ja viivist. Sama kinnitab ka
23. mai
24. a. akt. Viivise nõue ei ole seadusega vastuolus, kui pooled selles kokku leppisid. Ka ei nähtu asjast, et kohus oleks rikkunud protsessiõigusnorme, mis tingiksid otsuse tühistamise. Kassatsioonkaebuses palub AS Holm tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et kohus on rikkunud protsessiõiguse ja materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus on tõendeid ühekülgselt hinnanud ning pole võtnud seisukohta
25. detsembril
26. a. sõlmitud laenulepingu rahatuse kohta, kuigi apellandi esindajad sellele korduvalt viitasid. Ka on kaheldav, kas nimetatud lepingut saab tervikuna pidada laenulepinguks. Kuna ei esimese astme kohus ega ringkonnakohus ei tuvastanud kelle oma on tselluliidiaparaat, jäeti kohaldamata TsÜS § 66 lg 4, mille kohaselt tühist tehingut ei pea täitma ja selle mittetäitmise eest ei saa viivist nõuda. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kohtuotsuse muutmata. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kassaator osundab järjekindlalt, et kohus pole võtnud seisukohta tema väite osas
27. detsembri
28. a. laenulepingu rahatuse kohta. See kassaatori väide on ekslik. Apellatsioonikohus on võtnud seisukoha
29. detsembri
30. a. lepingu rahatuse osas, nõustudes Lääne Maakohtu seisukohaga tõendite hindamisel. Lepingu rahatust väitis AS Holm. Lääne Maakohus hindas tõendeid selliselt, et poolte kirjaliku kokkuleppega (aktiga)
31. maist
32. a., mis selle kokkuleppe p. 5 järgi on
33. detsembri
34. a laenulepingu nr. 2 lahutamatu osa, luges tõendatuks raha saamise selle lepingu järgi. Seega on põhjendamatu kassatsioonkaebuse motiiv, et kohus on jätnud tähelepanuta apellatsioonkaebuse väited. Tegelikult ei ole kassaator nõus sellega, kuidas kohus on tõendeid hinnanud ja soovib tõendite ümberhindamist. TsKS § 349 lg 2 kohaselt ei või kassatsioonikohus tuvastada faktilisi asjaolusid ega anda tõenditele teistsugust hinnangut kui alama astme kohus seda on teinud. Kassaator märgib, et kohus on ületanud hagi piire sellega, et kumbki pool pole väitnud, et
35. detsembril
36. a. toimus laenulepingu alusel tselluliidiaparaadi kostjale üleandmise vormistamine. Kohus on otsuses märkinud, et
37. detsembri
38. a. laenulepinguga on pooled vormistanud tselluliidiaparaadi üleandmise kostjale. Tegemist ei ole hagi piiride ületamisega, sest juba hagiavalduses on märgitud tselluliidiaparaadi üleandmist ja tuginetud
39. detsembri
40. a. laenulepingule. Kohus ongi laenulepingut kui tõendit hinnanud ja tuvastanud selle alusel tselluliidiaparaadi üleandmise. See ei ole vastuolus TsKS §-ga 230 lg 3, mis ei luba tugineda kohtuotsuses asjaoludele, millele pool ise ei ole viidanud. TsKS § 117 lg 1 nõuet ei ole ole rikutud, kuna kohus on ise algdokumentide alusel tõestanud toimikus oleva lepingu ärakirja, mille sisu originaalile vastavuse vastu pooled ei vaielnud. Ebaõige on kassatsioonkaebuse väide, et TsK § 193 lg 1 alusel ei saa viivist välja mõista, kuna selles räägitakse kahjude hüvitamisest. TsK § 193 lg 1 sätestab lisaks viivise väljamõistmisele kahju hüvitamise võimaluse. Pooled leppisid viivise osas kokku. Kassaator peab ebaõigeks ka hagi rahuldamist TsK § 272 alusel, kuna selle paragrahvi esimese lõike järgi kohustub laenaja tagastama laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju, kuid
41. detsembri
42. a. lepingu p. 3 kohaselt kuulus hagejele tagastamisele tselluliidiaparaadi maksumus. Kassaatori väide ei ole põhjendatud, kuna TsK § 272 lg 3 kohaselt võivad pooled iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Laenulepingus on kõrvuti lepingu objektiga näidatud ka selle rahaline maksumus. Kassaatori viide tehingu tühisusele on samuti eelmärgitud põhjusel ekslik. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
43. septembri
44. a. otsus muutmata ja AS Holm kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull