3-2-1-11-97

3-2-1-11-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. jaanuaril
4. a. Kindlustusaktsiaseltsi "Kalju" kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a. otsuse Nadeda Podterebkova hagis kindlustus-aktsiaseltsi "Kalju" vastu kindlustushüvitise saamiseks.
7. juunil
8. a. sõitis Jõhvi linna turu territooriumil N. Podterebkova sõiduautole MAZDA 626 tagurdades otsa T. Slavgorodskaja juhitud sõiduk JERAZ, mille tulemusena said vigastada sõiduauto vasakpoolsed uksed. Mõlema sõiduki suhtes oli sõlmitud liikluskindlustuse leping. Kindlustusaktsiaselts "Kalju" (KAS Kalju) keeldus N. Podterebkovale kindlustushüvitise maksmisest, sest kahju tekitati linnaturul, s.t. teega külgneval alal, mitte teel. Narva Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus N. Podterebkova KAS-lt Kalju välja mõista kindlustushüvitise 6500 krooni. Hageja leidis, et liikluseeskirja kohaselt on tee igasugune liiklemiseks kasutatav ala ning Jõhvi turg on autoliikluseks ette nähtud. Tekkinud kahju on liikluskahju ning see kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse (LKS) alusel. Linnakohtu istungil jäi hageja lõplikuks nõudeks 9760 krooni. Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kuulu hageja sõiduautole tekitatud kahju hüvitamisele liikluskindlustuse seaduse alusel. Vastavalt LKS §-le 4 ja liikluskindlustuse üldtingimuste §-le 10 mõistetakse liikluskahju all liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud isiku- või varakahju. Kuna hageja sõiduautole tekitati kahju turu territooriumil, siis ei ole see tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel. Tekitatud kahju ei ole seega liikluskahju ning sellest tulenevalt ei ole ka kindlustusjuhtumit. Viru Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja tegi uue otsuse, millega mõistis KAS-lt Kalju hageja kasuks välja kindlustushüvitise 5008 krooni ja 15 senti, viivise hüvitise väljamaksmisega viivitatud aja eest 2500 krooni ja kohtukulud. Ringkonnakohus leidis, et
9. juunil
10. a. kehtinud liiklusseaduse § 29 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe mootorsõiduki liikumise tagajärjel sai kannatada inimene või tekitati varaline kahju. Vastavalt samal ajal kehtinud LKS §-le 4 on liikluskahju liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud aineline kahju, olenemata liikluskahju kannataja osalemisest liiklusõnnetuses. Turu territooriumil tekkis liikluskahju, mille peab hagejale hüvitama liikluskahju tekitanud sõiduki kindlustanud KAS Kalju. Kassatsioonkaebuses palub KAS Kalju ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Asja läbivaatamisel oleks apellatsioonikohus pidanud juhinduma ka rahandusministri
11. detsembri
12. a. määrusega nr. 221 kinnitatud liikluskindlustuse üldtingimustest, mis jõustusid
13. jaanuaril
14. a. KAS Kalju on kohustatud hüvitama vaid liikluskahju. Kooskõlas liikluskindlustuse üldtingimuste §-ga 10 lg 2 p. 1 on liikluskahjuga tegemist juhul, kui isiku- või varakahju on tekkinud teeliikluses liiklusõnnetuse tagajärjel. Liikluseeskirja p. 2 kohaselt on tee liikluseks kasutatav rajatis koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, haljasalade, eraldus-, haljas- või muude ribadega. Tee mõiste hõlmab ka väljakut, teelaiendina ehitatud parklat ja puhkekohta. Teega külgnev ala on teeäärne piirkond, milles asuv rajatis (näiteks talu, parkla, puhkekoht, tankla, ettevõte) on juhile teelt näha ja milleni viib juurdesõidutee. Liiklusõnnetus toimus turul, mis on teega külgnev aiaga piiratud territoorium ning oma olemuselt teega külgnev ala. KAS-l Kalju ei ole kohustust hüvitada teega külgneval alal tekitatud kahju. Vastustaja peab ringkonnakohtu otsust õigeks ja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks apellatsioonikohtule. Apellatsioonikohus leidis õigesti, et kuna kahju tekitati
15. juunil
16. a., kuulub asja lahendamisel kohaldamisele kuni
17. juunini
18. a. kehtinud liikluskindlustuse seadus. Osundatud seaduse §-s 4 lg 1 oli antud liikluskahju mõiste. Liikluskahju all mõisteti liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud ainelist kahju, olenemata liikluskahju kannataja osalemisest liiklusõnnetuses. Seega oli liikluskahju mõiste seostatud liiklusõnnetuse mõistega. Kuna liiklusõnnetuse mõistet ei olnud liikluskindlustuse seaduses määratletud, juhindus ringkonnakohus liiklusõnnetuse mõiste avamisel õigesti liiklusseaduse §-i 29 kuni
19. juunini
20. a. kehtinud redaktsioonist, mille kohaselt liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe mootorsõiduki liikumise tagajärjel sai kannatada inimene või tekitati varaline kahju. Ringkonnakohus on aga materiaalõiguse normi tõlgendamisel jätnud tähelepanuta, et liiklusseadus sätestab liikluse korraldamise Eesti Vabariigi teedel ning selle ohutuse tagamise alused ja põhinõuded (liiklusseaduse § 1). Sellest tulenevalt tuleb kahju tekitamise ajal kehtinud liiklusseaduse ja liikluskindlustuse seaduse mõttes liiklusõnnetuse all mõista teel toimunud juhtumit, kus vähemalt ühe mootorsõiduki liikumise tagajärjel sai kannatada inimene või tekitati varaline kahju. Asja lahendamisel tuleb tee mõiste määratlemisel lähtuda liiklusseaduse §-i 4 kuni
21. juunini
22. a. kehtinud redaktsioonist. Selle kohaselt on tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks kasutatav maantee või tänav koos seda moodustavate sõidu- ja kõnniteede, teepeenarde, eraldus- ja haljasribadega. Mõiste haarab ka väljakuid, parklaid ja puhkeplatse. Asja uuel läbivaatamisel on vaja tuvastada, kas turu territoorium on vaadeldav teena eeltoodud tähenduses. Rahandusministri
23. detsembri
24. a. määrusega nr. 221 kinnitatud liikluskindlustuse üldtingimuste ja liikluseeskirja sätetest võib juhinduda niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kahju tekitamise ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse ja liiklusseaduse sätetega. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
25. oktoobri
26. a. otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada KAS-le Kalju
27. oktoobril
28. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull