3-2-1-18-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 13. veebruaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik, AS-i AVVO pankrotihalduri vandeadvok

§-st 53 lg 2, AÕS §-dest 32 ja 90 lg 1 ning TsÜS §-st 114 lg 2, jättis Tartu Linnakohus hagi rahuldamata. Kohus luges helikopterite omanikuks nende toomisel Eesti Vabariiki VEK Eastconvertrade Avia. Kohus luges tõendatuks, et AS AVVO on küll vaidlusaluste helikopterite valdaja, kuid ei ole nende omanik. Hagi jäeti rahuldamata, kuna VEK Eastconvertrade Avia ei järginud

§-s 53 lg 2 ettenähtud vara välistamise nõude esitamise tähtaega. Tartu Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning uue otsusega rahuldas hagi. Ringkonnakohus tuvastas, et kuna vaidlusaluseid helikoptereid ei olnud pankrotivara nimekirjas, siis ei saa aegumistähtaja algust arvata

§-s 53 lg 2 sätestatud pankrotiteate ilmumisest. Hagi aegumistähtaja algust tuleb arvata päevast, mil hageja sai teada, et helikopterid on pankrotivara hulgas. Hageja väide, et ta sai helikopterite pankrotivarasse kuulumisest ja nende arestimisest teada alles

1. jaanuari
2. a. "Postimehest", ei ole millegagi ümber lükatud ning ebaõige on kostja väide, et hageja pidi helikopterite arestimisest ja pankrotivara hulka kuulumisest teada saama varem RE Eesti Lennujaama töötajatelt, uurijalt ning Kaitseministeeriumi poolt moodustatud komisjoni liikmetelt. Seega ei ole hagi aegunud. Ringkonnakohus leidis, et AS-i AVVO omandiõigus kahele helikopterile Mi-17 tehasenumbritega 202 M 09 ja 202 M 10 on tõendamata. Lepingu nr. 125 kohaselt müüs ÜE B & E AS-le AVVO kaks helikopterit Mi-17, kuid on täpsustamata, millised konkreetsed helikopterid müüdi. Omandi üleandmist kostjale ei toimunud
3. märtsi
4. a. üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Sellest kuupäevast on kaks akti, ühe järgi antakse helikopterid kostjale realiseerimiseks, teise järgi omandiks. Akti täienduse kohaselt jõustub üleandmisevastuvõtmise akt pärast helikopterite eest tasumist. Kostja poolt helikopterite eest tasumist pole tõendatud. VEK Eastconvertrade Avia ei pea käesolevas asjas tõendama omandit kahele vaidlusalusele helikopterile, kuna ta on tõendanud oma varasema valduse neile ja AÕS § 90 lg 1 kohaselt loetakse teda asja omanikuks. AS AVVO ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ajaliselt varasem VEK Eastconvertrade Avia poolt kehtestatud valdus vaidlusalustele helikopteritele oleks tekkinud õigusliku aluseta. Vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile
5. aprillist
6. a. andis AS Orjol VEK Eastconvertrade Avia-le üle helikopterid Mi-
7. Kuna nimetatud akt on tõestatud Moskva notari poolt, siis vastavalt Eesti Vabriigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabi lepingu) artiklile 13 ei vaja see täiendavat legaliseerimist. Samuti tõendab väljavõte hageja bilansist
8. septembri
9. a. seisuga vaidlusaluste helikopterite olekut põhivahendina tema arvel. Vaidlusaluste helikopterite hageja valduses olemist tõendavad ka kindlustuspoliisid, mille kohaselt VEK Eastconvertrade Avia kindlustas
10. jaanuaril
11. a. helikopterid Mi-17 tehasenumbritega 202 M 09 ja 202 M
12. Seega on asjas tõendatud, et kostja ei ole vaidlusaluste helikopterite omanik ning hageja on tõendanud oma varasemat valdust nende suhtes . Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kaebaja leiab, et kuna pankrotiteade ilmus
13. juuli
14. a. Riigi Teataja Lisas, siis on

§-s 53 lg 2 sätestatud vara välistamise hagi aegumistähtaeg möödunud ja hagi tuli jätta rahuldamata. Kassaator leiab, et

§ 53alusel saab hagi rahuldada, kui omandiõiguse üle ei ole vaidlust.

Tegemist ei ole vindikatsioonihagiga. Samuti leitakse, et kuna Moskva notari poolt tõestatud dokumendid ei ole saadud õigusabi korras, siis ei saa neile kohaldada õigusabi lepingu artiklit 13. Väljavõte hageja bilansist ja kindlustuspoliisid on koostatud väljaspool Vene Föderatsiooni ja õigusabi lepingu artikkel 13 pole neile kohaldatav. Need dokumendid on legaliseerimata. Vastustaja leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei ole aluseks ringkonnakohtu otsuse tühistamisele. Pärast pankroti väljakuulutamist on haldur kohustatud koostama vara ja võlgade nimekirja ning selle õigsust peab

§ 37lg 1 kohaselt vandega kinnitama võlgnik.

Ajutine pankrotihaldur, hilisem pankrotihaldur ja võlgniku esindaja ei märkinud, et helikopterid oleksid pankrotivara nimekirjas. Esimene dokument, milles haldur peab helikoptereid pankrotivarasse kuuluvaks, on

1. detsembril
2. a. koostatud aruanne kohtule. Kuna helikoptereid algselt pankrotivaras polnud, pidid need hiljem lisanduma pankrotivarasse tagasivõitmisega või muul teel. Haldur pole tõendanud, millisel õiguslikul alusel need pankrotivarasse lisandusid. Kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest polnud võimalik vara välistamise nõuet esitada, kuna pankrotivarast ei saa välistada vara, mida seal pole.

§-s 53 ei kehtestata hagi aegumise tähtaega. Nimetatud tähtaja pidamine hagi aegumise tähtajaks on vastuolus TsÜS §-s 116 sätestatuga, mille kohaselt aegumistähtaeg algab päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-s 6 sätestatud omandi kaitseks hagi esitamise tähtajaga. Kassaator ei näita õiguslikku alust, mis nõuab teisest riigist saadud dokumendi ärakirja legaliseerimist ning ei selgita, mida ta viimase all mõistab. Tsiviilkohtupidamise seadustik ei nõua kirjaliku dokumendi legaliseerimist. Kui dokumendi ärakiri on tõestatud selle riigi pädeva isiku poolt, kellega Eestil on sõlmitud vastav rahvusvaheline leping, siis on see meie kohtus käsitletav kirjaliku tõendina. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. 18. detsembril 1996. a. vastu võetud Eesti Vabariigi pankrotiseaduse muutmise seaduse § 143 kohaselt jõustus see seadus 1. veebruaril 1997. a. Vaidlusaluseid suhteid reguleerivatele pankrotiseaduse sätetele pole antud tagasiulatuvat jõudu. Seetõttu tuleb vaidluse lahendamisel juhinduda kuni 31. jaanuarini 1997. a. kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist, millele on ka alljärgnevad viited.

§-s 53 lg 1 sätestatakse pankrotivõlgniku valdusest teistele isikutele kuuluva vara tagastamine. See võib toimuda halduri poolt vabatahtlikult, vaidluse korral aga kohtuotsuse alusel. Kui vara välistamisel tekib vaidlus vara kuuluvuse üle, siis tuleb see lahendada koos vara välistamise hagiga. Hageja nõudis välistada pankrotivarast helikopterid, milliste omanikuks ta ennast peab. Seega on antud juhul tegemist sisuliselt vindikatsioonihagiga, mille lahendamine vastavalt

§-le 20 lg 4 saab toimuda ainult pankrotimenetluses.

§-s 53 lg 2 kui erinormis on sätestatud sellise hagi aegumise lühendatud tähtaeg. Poolte vahel on vaidlus selles, millisest ajast arvata aegumistähtaja algust.

§ 53

lg 2 kohaselt tuleb pankrotivarast vara välistamise taotlus esitada haldurile 2 kuu jooksul pärast pankrotiteate ilmumist, hagi kohtusse aga 1 kuu jooksul pärast seda, kui haldur keeldus vara tagastamast või ei ole sellele ühe kuu jooksul vastanud.

§ 41

lg 2 kohaselt on pankrotivaraks vara, mis on võlgnikul olemas pankroti väljakuulutamise ajal, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mis lisandub pankrotivarale muul viisil pankrotimenetluses. Pankrotivarast vara välistamise hagi saab esitada, kui välistatav vara kuulub pankrotivara hulka ja välistaja teab või peab seda teadma. See on tagatud pankrotihalduri poolt

§-s 56 lg 1 sätestatud nimekirja koostamisega, mis tuli esitada kohtule hiljemalt 10 päeva enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut ja mille

§ 37lg 1 kohaselt kinnitas võlgnik.

Kuna pankrotiotsus tehakse kohe teatavaks ajalehes ja Riigi Teataja Lisas ning

§-s 56 lg 1 sätestatud nimekiri tuleb esitada kohtule enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, mis pidi toimuma hiljemalt 1 kuu pärast pankroti väljakuulutamist, oli isikul

§-s 53 lg 2 sätestatud tähtaegadel võimalus teada saada sellest, et temale kuuluvat vara peetakse võlgniku varaks.

§-s 53 lg 2 kui erinormis sätestatud hagi lühendatud aegumistähtaja kulgemise algus oli pankrotimenetluses kohaldatav, kui välistatav vara oli võlgniku vara nimekirjas, mis esitati kohtule hiljemalt 10 päeva enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Kuna aga vaidlusalused helikopterid ei olnud

§-s 56 lg 1 sätestatud nimekirjas, siis on ringkonnakohtu järeldus hagi aegumistähtaja kulgemise algusest õige. Õigusabi lepingu artikli 13 kohaselt dokumendid, mis ühe lepingupoole territooriumil tõestati ametiisiku poolt nende pädevuse piires ja ettenähtud vormi kohaselt ja tõestati pitseriga, võetakse teise lepingupoole territooriumil vastu mingi muu tõenduseta. Dokumentidel, mida peetakse ühe lepingupoole territooriumil ametlikeks, on ka teise lepingupoole territooriumil ametlike dokumentide tõendav jõud. Kuna kassaatori poolt vaidlustatud dokumentaalsed tõendid on tõestatud osundatud lepingu artikli 13 p. 1 nõudeid järgides, siis ei vajanud need mingit muud tõendust ja on TsKS § 116 ja 117 lg 1 kohaselt arvestatavad dokumentaalse tõendina. Lepingu artikli 2 kohaselt võib ühe lepingupoole kodanik pöörduda teise lepingupoole notariaalkontorite poole notariaaltoimingu tegemiseks ka ilma kohtu või muu justiitsasutuse vahenduseta. Juhindudes TsKS §-st 346 p.1, kolleegium o t s u s t a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. novembri 1996. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed A. Kull, J. Luik