3-2-1-22-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 14. veebruaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja esindaja vandeadvokaat A. Pil

) §-dele 7 p. 4 ja 5, 11 lg 1 ja 2, 12, 27 lg 1 ja TsÜS §-le 112 lg 2 p. 2 ja 4, tunnistada AS-i JAP-Auto ja AS-i ELKE-Auto teod, mis seisnesid hageja töötajate ärakasutamises ja ärisaladuste kuritarvitamises, kõlvatuks konkurentsiks, kohustada kostjaid lõpetama kõlvatu konkurents AS-i Staier suhtes ning mõista neilt solidaarselt välja kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju 219887 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt müüdi hageja ärisaladusi ja töötajaid kasutades kostjate kaudu 7 sõidukit, mis olid tellitud ja toimetatud Eestisse hageja nimel. Selle tagajärjel jäi hagejal saamata 219887 krooni. Linnakohus rahuldas hagi osaliselt ning tunnistas AS-i JAP-Auto tegevuse AS-i Staier töötaja ärakasutamises ja ärisaladuse kuritarvitamises kõlvatuks konkurentsiks. Hagi AS-i ELKE-Auto vastu jäeti rahuldamata. Otsuse motiivide kohaselt on pooled tegelnud sõiduautode Suzuki ja Citroën maaletoomise ja realiseerimisega Eesti territooriumil, millest tulenevalt on pooled turusuhetes osalejad ühel ja samal kaubaturul. Hageja juures töötas

1. aprillil
2. a. vormistatud töölepingu alusel tegevdirektorina Felor Pärnpuu ja
3. mail
4. a. sõlmitud töölepingu alusel müügidirektorina Erkki Ots, kelle töösuhte lõppemist hagejaga ei ole võimalik esitatud tõendite alusel täpselt määratleda. Kindlalt on määratletav, et F. Pärnpuu töösuhe AS-s JAP-Auto algas
5. maist
6. a. E. Ots on
7. mail
8. a. esitanud hagejale avalduse töölepingu lõpetamiseks
9. maist
10. a.
11. maist
12. a. on F. Pärnpuu ja E. Ots astunud samme AS-i JAP-Auto aktsionärideks saamiseks.
13. aprillil
14. a. on Suzuki Autoimport AB-le saadetud hageja blanketil E. Otsa allkirjaga faksiteade, milles teatatakse nelja auto Suzuki Vitara ostja nimi. Ostja tasus autode eest müüjale viimase arve alusel
15. aprillil
16. a. Autod saabusid Tallinnasse hageja nimele ning võeti vastu hageja volituse alusel.
17. jaanuaril
18. a. saatis Suzuki Autoimport AB kostjale õiendi, mille kohaselt neli autot Suzuki Vitara müüdi ostjale ilma vahendajateta ning
19. aprilli
20. a. E. Otsa allkirjaga faksiteadet ei käsitletud AS-i Staier ostutellimusena. Kohus leidis, et esitatud tõendid ei kinnita vastuvaidlematult kostjate puutumust nimetatud tehinguga.
21. mail
22. a. on Auto-Bon OY-le saadetud hageja blanketil E. Otsa allkirjaga faksiteade, milles teatatakse sõiduauto Suzuki Vitara 3d ostja nimi. Teate teksti kohaselton Felor (Pärnpuu) andnud E. Otsale autode vahendamiseks korraldusi. Auto müüdi Auto-Bon OY poolt faksiteates märgitud ostjale. Faksiteates on käsitletud ka autot Suzuki Vitara Wagon 5d, mille suhtes on antud samuti korraldusi.
23. aprillil
24. a. oli Auto-Bon OY ja AS-i JAP-Auto vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt AS JAP-Auto saab importöörilt hüvitise tehingutelt, kus AS JAP-Auto poolt saadetud klient ostab importöörilt auto ning võtab selle ise vastu.
25. mail
26. a. on Auto-Bon OY saatnud hagejale auto ekspordi kontsessiooni Citroën Xantia 2,0 SX kohta. Sama auto kohta saadeti
27. mail 1994.a. hagejale arve, mille kohaselt importöör on auto toimetanud Tallinna ning see on läbinud tolli hageja nimel.
28. mail
29. a. on F. Pärnpuu teatanud AS-i Jap-Auto nimel importöörile auto eest tasumisest ning edastanud maksekorralduse. Maksjaks oli auto ostja. Auto on
30. mail
31. a. võtnud vastu E. Ots. Kohus leidis, et sõiduautode Suzuki Vitara 3d ja Citroën Xantia 2,0 SX vahendamisel ning sõiduauto Suzuki Vitara Wagon 5d ostmisel on AS JAP-Auto ära kasutanud hageja töötajat E. Otsa ning kuritarvitanud hageja ärisaladust, s.o. kasutanud seadusevastaselt saadud andmeid kavatsetud tehingute kohta konkurentsieeliste saamiseks. Hageja töötajad pidid TLS § 50 p. 6 kohaselt hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi. Nende autode müügiks oli hageja nimel peetud eelläbirääkimisi importööri ja ostjatega ning osaliselt oli ka tehinguid täidetud. Kohus leidis, et AS-i ELKE-Auto puutumus eelnimetatud tehingutega ei ole tõendatud, samuti ei ole kostjad vaadeldavad ühe turusuhtes osalejana. Kohus leidis, et kuna hageja ei ole kostjatega lepingulistes suhetes, tuleb kahju hüvitamise nõue lahendada lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerivate sätete alusel. Lepinguväline kohustis tekib vaid kannatanul varalise kahju olemasolul ning TsK § 448 alusel ei kuulu hüvitamisele saamata jäänud tulu. Hageja on esitanud nõude lähtudes tulust, mida ta oleks saanud, kui tehingud oleks tehtud tema osalusel, kuid tema vara kostjate tegude tõttu vähenenud ei ole ning mingeid väljamakseid ei ole tehtud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas hageja apellatsioonkaebuse alusel linnakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi AS-i JAP-Auto vastu rahuldamata ning tunnistas AS-i JAP-Auto tegevuse
32. a. aprillismais AS-i Staier töötaja ärakasutamises, ärisaladuse kuritarvitamises ja firmanime ebaõiges kasutamises kõlvatuks konkurentsiks ning nõudis AS-lt JAP-Auto AS-i Staier kasuks sisse 219887 krooni ja riigilõivu. Ringkonnakohus leidis, et ka nelja sõiduauto Suzuki Vitara müümisel on AS JAP-Auto kuritarvitanud hageja ärisaladust, kasutades ära hageja töötajat, s. o. kasutanud seadusevastaselt saadud andmeid hageja ärisidemete ja tehingute kohta, samuti ebaõigesti kasutanud hageja firmanimetust konkurentsieeliste saamiseks. AS-i Staier müügidirektor E. Ots suunas hageja nimel esitatud nelja sõiduauto tellimuse AS-le JAP-Auto. Suzuki Autoimport AB-le
33. aprillil
34. a. AS Staier blanketil E. Otsa allkirjaga saadetud faksiteade on täpsustava iseloomuga, milles konkretiseeritakse varasemat kokkulepet. Selles on viidatud ka lepingule teise autofirmaga, kelle kaudu tehing sõlmitakse. Hageja selliste lepingute olemasolu eitab. Autod saabusid Tallinnasse hageja nimele ja võeti vastu hageja volituse alusel. Seega ei ostetud autosid müüjalt otse, vaid hageja kaudu. Müügist saadud raha aga hageja arvele ei laekunud. Asja materjalidest ei nähtu, et
35. a. kevadel äritegevust alustanud AS-l JAP-Auto oleks olnud ärisidemeid Suzuki Autoimport AB-ga, küll olid aga sellised sidemed hagejal. Autode ostja on teatanud Konkurentsiametile, et tellimuse autodele esitas ta AS-le JAP-Auto. Eelnimetatud tehingute tegemise järel suundusid hageja tegevdirektor ja müügidirektor tööle AS-i JAP-Auto ning
36. a. juunis said nad AS JAP-Auto aktsionärideks. Linnakohus on ebaõigesti leidnud, et kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju puhul on tegemist saamata jäänud tuluga, mis ei kuulu TsK § 448 alusel hüvitamisele. Asjas kogutud tõendite alusel ekspertide poolt koostatud graafikust nähtub, et AS JAP-Auto on hageja ees konkurentsieeliseid saavutanud
37. a. aprillismais, s. o. perioodil, kui konkurentsieeliste saamiseks kasutati kõlvatut konkurentsi. Hagejale on tekitatud varaline kahju 219887 krooni. Kahju määratlemisel on hageja põhjendatult lähtunud tulust, mis ta oleks saanud 7 auto müügist. Kaotatud tulu ongi kahju, mis hagejale kõlvatu konkurentsiga tekitati. Kassatsioonkaebuses palub AS JAP-Auto tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega tühistati linnakohtu otsus osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata ning saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Apellatsioonikohus on ületanud nii hagi kui ka apellatsioonkaebuse piire ning rikkunud TsKS §-e 230 lg 1 p. 1, 232 lg 3, 4 ja 5 ning 301 lg
38. Kohus leidis, et AS-i JAP-Auto tegevuses on kõlvatu konkurentsi tunnused

§-s 7 p. 2 toodud asjaoludel, ehkki hageja nimetatud alusel hagi ei esitanud. Apellatsioonikohus rahuldas hagi AS JAP-Auto vastu täielikult, kuigi hageja ei vaidlustanud linnakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata taotlus kohustada AS-i JAP-Auto lõpetama kõlvatu konkurents AS-i Staier suhtes. Ringkonnakohtu otsus rajaneb ekspertiisiaktil, mille koostamisel eksperdid kasutasid ka andmeid, mida kohtuistungil ei uuritud. Seega põhineb ringkonnakohtu otsus ka kahju hüvitamise osas tsiviilasjas tõenditeks mitteolevatel andmetel. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks olnud võimalus müüa 4 sõidukit Suzuki Vitara neile isikutele, kellele need müüdi ning saada sellest tulu 219887 krooni. Konkurentsiseaduses on sätestatud Konkurentsiameti õigus teha seaduserikkujale kohustuli ettekirjutus (§ 24), keelatud tegude toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamise kord (§ 27) ning õigus kaevata Konkurentsiameti ettekirjutuse peale kohtusse (§ 26). Asjas tuvastas konkurentsiseaduse rikkumise kohus. Sellega ületas kohus oma pädevust, kuivõrd konkurentsiseaduses on ette nähtud teistsugune kord kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks. AS-l JAPAuto ei olnud võimalik Konkurentsiameti töötajate (ekspertide) poolt antud arvamust tõenditega ümber lükata. Linnakohus jättis tähelepanuta AS-i JAP-Auto taotluse menetluse peatamiseks, kuigi F. Pärnpuu oli esitanud kohtusse hagi õiguse tunnistamiseks 45 %-lisele osalusele AS-s Staier. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leiab, et apellatsioonikohus ei ole ületanud hagi ja apellatsioonkaebuse piire. Ringkonnakohus on otsuse resolutsioonis konkreetselt fikseerinud hageja nõuded, mille kohus rahuldas ning need põhinevad hagiavalduses toodud nõuetel. Asja arutamise käigus on hageja loobunud nõudest lõpetada jätkuv kõlvatu konkurents. Konkurentsiameti põhimääruse kohaselt on Konkurentsiametil temale pandud ülesannete täitmiseks õigus ja kohustus teha ekspertiise ja analüüse. Konkurentsiseaduses ei ole sätestatud imperatiivset reeglit, mille kohaselt selle seaduse rikkumisel tuleb tingimata pöörduda Konkurentsiameti poole.

§ 27kohaselt saab kahjude hüvitamist nõuda vaid kohtu kaudu. Kohus on õigesti kohaldanud Ts

K §-i 448. Kui AS-i Staier töötajad oleksid käitunud õiguspäraselt, oleks autod müüdud hageja kaudu ning viimane oleks saanud vahendustasu. Kuna autod müüdi teiste ettevõtete kaudu, kandis hageja majanduslikku kahju. Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse rahuldada, hageja esindaja aga palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele TsKS § 347 p. 2 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et apellatsioonikohus, tühistades linnakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi AS-i JAP-Auto vastu rahuldamata, ületas kaebuse piire, kuna hageja ei vaidlustanud linnakohtu otsust osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kõlvatu konkurentsi lõpetamiseks. Nimetatud nõue ei jäänud linnakohtu poolt mitte rahuldamata, vaid kohus jättis selle nõude osas seisukoha võtmata. Kuna apellatsioonkaebuses linnakohtu otsust selles osas ei vaidlustatud, jättis apellatsioonikohus õigesti selle nõude osas kohtuotsusele hinnangu andmata. Põhjendatud on kassaatori väide, et apellatsioonikohus on hagi piire ületades vääralt leidnud, et AS-i JAP-Auto tegevuses on kõlvatu konkurentsi tunnused ka

§-s 7 p. 2 toodud asjaoludel ning tunnistanud AS-i JAP-Auto tegevuse AS-i Staier firmanime ebaõiges kasutamises kõlvatuks konkurentsiks. Sellist nõuet ei ole hageja esitanud.

§ 7

p. 2 kohaselt on kõlvatuks konkurentsiks turusuhtes osaleja teod, mis seisnevad ärinime, kaubamärgi või muude tunnuste ebaõiges kasutamises, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse ebaausate konkurentsieeliste saamist. Vastavalt

§-le 9 on ärinime, kaubamärgi või turusuhtes osaleja muude tunnuste kasutamine lubamatu, kui neid võib tavalise tähelepanelikkuse juures ära vahetada tunnustega, mida teine turusuhtes osaleja juba seaduslikult kasutab. Hageja ei ole tuginenud ühelegi asjaolule, mille esinemisel

§ 7p. 2 kohaldamisele kuulub. Seega on apellatsioonikohus rikkunud Ts

KS § 230 lg 1 p. 1 sätteid, mis tingibki otsuse osalise tühistamise. Kassatsioonkaebuses esitatud väited, et ekspertide määramisel ja ekspertiisi tegemisel, tõendite kogumisel ning menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmisel on kohus rikkunud protsessiõiguse norme, tuleb jätta tähelepanuta. Apellatsioonkaebuses ekspertide määramist ja ekspertiisi tegemist ei vaidlustatud. Seda ei vaidlustatud ka AS-i JAP-Auto poolt apellatsioonkaebusele esitatud vastuväidetes. Samuti ei vaidlustanud AS JAP-Auto menetluse peatamise taotluse rahuldamata jätmist ja protsessiõiguse normide järgimist tõendite kogumisel. Tulenevalt TsKS §-st 301 lg 1 peab ringkonnakohus kontrollima esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Seega ei saanud apellatsioonikohus AS-i JAP-Auto poolt alles kassatsioonkaebuses esitatud väidete osas seisukohta võtta. Vastavalt TsKS §-le 336 lg 1 saab kassatsioonikohus asja läbivaatamisel kontrollida apellatsioonikohtu poolt materiaalõiguse normide kohaldamise ja tõlgendamise õigsust ning protsessiõiguse normide järgimist. Kassaatori eelnimetatud väidete osas puudub apellatsioonikohtu seisukoht, mille õigsust kassatsiooni korras kontrollida. Samas nähtub ringkonnakohtu istungi protokollist, et apellatsioonikohtu istungil uuriti kõiki asjas kogutud tõendeid. Väär on kassaatori väide, et maa- ja linnakohtul puudub pädevus kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks.

§ 27

lg 1 kohaselt kuulub konkurentsiseadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju hüvitamisele tsiviilseadustes ettenähtud korras. Kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamise hagi lahendamisel peab kohus tuvastama, kas kostja on pannud toime konkurentsiseadusega keelatud tegusid ja kas selliste tegude toimepanemisega on hagejal tekkinud kahju. Seadusandja ei ole kehtestanud konkurentsiseaduse rikkumisest tulenevate vaidluste eelneva kohtuvälise lahendamise kohustuslikku korda. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et TsK § 448 järgi kuulub isikule tekitatud kahju selle tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. See tähendab, et hüvitamisele kuulub ka tulu, mida isik oleks saanud tsiviilkäibe tavalistel tingimustel, kui tema õigust ei oleks rikutud (saamata jäänud tulu). Saamata jäänud tulu kuulub hüvitamisele osas, mis on tõendatud. Apellatsioonikohus on motiveeritult asjas kogutud tõendeid hinnates leidnud, et hagejal on AS-i JAP-Auto poolt konkurentsiseadusega keelatud tegude toimepanemise tagajärjel tekkinud kahju hagetavas summas ning hagi selles osas õigesti rahuldanud. Vaidlusalused autod olid tellitud hageja nimel, mistõttu oleks olnud võimalik ka nende müük hageja kaudu, kui AS JAP-Auto ei oleks konkurentsiseadust rikkunud. Vaidlusaluste autode müügihinnast lähtudes hagejal tekkinud kahju - saamata jäänud tulu - suurust AS JAP-Auto ei vaidlustanud. Vastavalt TsKS §-le 58 lg 1 tuleb kassaatorilt välja mõista vastustaja vajalikud kulud advokaadi abi eest Riigikohtus. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 1996. a. otsus osas, millega tunnistati AS-i JAP-Auto tegevus 1994. a. aprillis-mais AS-i Staier firmanime ebaõiges kasutamises kõlvatuks konkurentsiks. Muus osas jätta otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Välja mõista AS-lt JAP-Auto AS-i Staier kasuks 9440 (üheksa tuhat nelisada nelikümmend) krooni advokaadi abi eest. Tagastada AS-le JAP-Auto 6. novembril 1996. a. tasutud kautsjon 2199 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend üheksa) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull