3-2-1-23-97

3-2-1-23-97 MÄÄRUS Tartus

1. märtsil
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik ja T. Vernik, AS-i Pärnu EPT esindaja vandeadvokaat V. Krinali ja Elektrolux Eesti AS-i esindaja vandeadvokaat V. Võhma osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. märtsil
4. a. AS-i Pärnu EPT esindaja vandeadvokaat Vahur Krinali ja Elektrolux Eesti AS-i esindaja vandeadvokaat Vesse Võhma erikaebused Tallinna Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a. määrusele Elektrolux Eesti AS-i avalduses võlgniku asendamiseks Pärnu Maakohtu
7. aprilli
8. a. otsuses Elektrolux Eesti AS- i hagis RAS-i Pärnu EPT vastu 787 818 krooni nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu
9. juuni
10. a. otsusega muudeti Pärnu Maakohtu
11. aprilli
12. a. otsust ning mõisteti RAS-lt Pärnu EPT välja 803 312 krooni Elektrolux Eesti AS-i kasuks.
13. aprillil
14. a. müüs Eesti Erastamisagentuur Pärnu EPT aktsiad (100 %) AS-le Torfeks.
15. märtsil
16. a. esitas sissenõudja Elektrolux Eesti Pärnu Maakohtule avalduse võlgniku asendamiseks ning kohtuotsuse täitmisele pööramiseks Eesti Erastamisagentuuri suhtes. Sissenõudja leidis, et kuna Pärnu EPT aktsiate ostu-müügi lepingus puudub kokkulepe Elektrolux Eesti võla tasumise korra kohta, siis peab erastamisseaduse (ErS ) § 10 lg 5 kohaselt kustutama võla erastamise korraldaja. Juriidilise isiku reorganiseerimisel toimub sissenõudmine vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 73 lg 4 esialgse võlgniku kohustuste eest vastutava organisatsiooni arveldusvõi jooksvalt arvelt. Maakohus rahuldas avalduse ja muutis oma määrusega Pärnu Maakohtu
17. aprilli
18. a. otsuse (
19. juunil
20. a. muudetud redaktsioonis) täitmise korda ning asendas võlgniku, pöörates kohtuotsuse täitmisele Eesti Erastamisagentuuri suhtes. Määruse põhjenduste kohaselt privatiseeriti Pärnu EPT
21. aprillil
22. a. Eesti Erastamisagentuuri poolt 100 % aktsiate müügiga AS-le Torfex. Kuna ostu-müügi lepingus puudus kokkulepe Elektrolux Eestile võla tasumise korra kohta, kuulub erastatud aktsiaseltsi võlg sissenõudmisele ErS § 10 lg 5 alusel erastamise korraldaja arvelt talle erastamisest laekuvast rahast. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ning jättis avalduse rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et tegemist ei olnud erastamisega erastamisseaduse mõttes. Müüdi vaid ettevõtte aktsiad. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas ka Pärnu EPT esindaja, et firma eksisteerib. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid erikaebused Pärnu EPT ja Elektrolux Eesti. Kassaatorid leidsid, et apellatsioonikohus kohaldas vääralt materiaalõiguse norme, mistõttu määrus tuleb tühistada. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et Pärnu EPT aktsiate erastamine ei toimunud erastamisseaduse alusel. Pärnu EPT leidis, et ringkonnakohus rikkus protsessiõiguse normi, laiendades asja läbivaatamise ulatust, sest erastamist ei ole kahtluse alla seadnud ka Eesti Erastamisagentuuri ja Elektrolux Eesti esindajad. Pärnu EPT aktsiate erastamise käigus ei läinud ostjale ega ka erastamise objektiks olevale ettevõttele üle kohustust Elektrolux Eesti kasuks. Elektrolux Eesti leidis, et ErS § 10 lg 5 kohaselt katab erastatava ettevõtte võlad erastamise korraldaja selle ettevõtte ostu-müügi lepingu alusel talle erastamisest laekuvast rahast. Eesti Erastamisagentuur leidis, et ringkonnakohtu määrus on õige. ErS § 10 lg 5 kohaselt on juriidilise isiku kohustuse Erastamisagentuurile ülemineku aluseks ainult ostu-müügi leping. Pärnu EPT võlga Elektrolux Eestile ei võetud ostu-müügi lepinguga Erastamisagentuuri kanda. Kuna selle lepinguga erastati 100 % Pärnu EPT aktsiatest, siis jäi Pärnu EPT juriidilise isikuna kõigi oma õiguste ja kohustustega alles. Kolleegiumi istungil palusid kassaatorite esindajad ringkonnakohtu määruse tühistada erikaebuses märgitud põhjustel. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb muuta põhjenduste osas. Võlgniku asendamise avalduse rahuldamata jätmine põhjusel, et tegemist ei olnud erastamisega erastamisseadusest lähtudes, ei ole õige. Erastamisseaduse kohaselt on erastatavaks varaks riigi omandis olev vara, sealhulgas aktsiad (ErS § 2). TsKS § 240 kohaselt võib asja otsustanud kohus määrusega otsuse täitmise viisi ja korda muuta. Kolleegium leidis, et TsKS § 240 ei anna kohtule õigust kohtuotsuses märgitud kostjat (võlgnikku) asendada teise isikuga, keda kostjana ei olnud kaasatud asja sisulisest läbivaatamisest osa võtma. TsKS § 242 lg 2 kohaselt ei saa kohtumäärusega laiendada kohtuotsuse seadusjõudu sissenõudmise osas isikule, kes ei ole asjast osa võtnud kostjana. Vaidlused erastatud ettevõtte nende kohustuste üle, mis ei kajastu erastamiseks sõlmitud ostu-müügi lepingus, tuleb lahendada hagimenetluses. Seetõttu on Elektrolux Eesti võlgniku asendamise avalduse viide TsKS §-le 240 väär. Väär on viide ka TMS §-le 73 lg
23. Nimetatud sätte kohaselt toimub sissenõudmine esialgse, kuid reorganiseeritud juriidilisest isikust võlgniku kohustuste eest vastutava organisatsiooni arveldus- või jooksvalt kontolt, tingimusel, et selline vastutus määrati kindlaks kompetentse organi otsusega reorganiseerimise kohta või üleandva ja vastuvõtva organisatsiooni poolt kinnitatud üleandmisbilansiga. Pärnu EPT aktsiate müügiga ei toimunud ühinemist, jagunemist ega ümberkujundamist (juriidilise isiku reorganiseerimist TMS § 73 lg 4 mõttes). Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
24. novembri
25. a. määrus muuta põhjenduste osas ning jätta Elektrolux Eesti AS-i avaldus võlgniku asendamiseks rahuldamata Riigikohtu määruses märgitud põhjustel. Erikaebused jätta rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull, Laarmaa, J. Luik, T. Vernik