← Eesti

3-2-1-26-97

3-2-1-26-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. veebruaril
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. veebruaril
  4. a. Damilja Berjozina kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. detsembri
  6. a. otsuse RAS-i Eesti Kindlustus Kohtla-Järve Esinduse hagis Damilja Berjozina vastu liikluskahju nõudes. Liiklusõnnetuses
  7. aprillil
  8. a. sai tehnilisi vigastusi AS-le Unio kuuluv sõiduauto Ford Scorpio. Liiklusõnnetuse põhjustas sõiduautot VAZ-2105 alkoholijoobes juhtinud Damilja Berjozina. RAS-i Eesti Kindlustus Kohtla-Järve Esindus (praegu RAS-i Eesti Kindlustus Jõhvi Esindus) maksis
  9. aprillil
  10. a. kindlustusvõtjale välja 26 165 krooni. Kindlustusseltsi kahju käsitlemisega seotud kulud olid 750 krooni. Kohtla-Järve Linnakohtule
  11. juulil
  12. a. esitatud hagis palus kindlustusselts D. Berjozinalt välja mõista TsK §-de 387 ja 458 ning liikluskindlustuse seaduse (LKS) § 29 lg 2 alusel 26 915 krooni. Kohtla-Järve Linnakohtu
  13. detsembri
  14. a. otsusega hagi rahuldati. Kostja D. Berjozina apellatsioonkaebuse alusel muutis Viru Ringkonnakohus linnakohtu otsust ning mõistis kostjalt välja liikluskahju katteks 23 392 krooni. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt arvestatakse rahandusministri
  15. detsembri
  16. a. määrusega nr. 221 kinnitatud liikluskindlustuse üldtingimuste § 52 lg 5 järgi hüvituse ulatuse ning kindlustusjuhtumis kahjustada saanud või hävinud vara hinna määramisel ning põhjendatud taastamiskulude arvutamisel vara kindlustusjuhtumi eelset kulumist. Apellatsioonikohus võttis sõiduauto Ford Scorpio kindlustusjuhtumi eelse kulumi arvutamisel aluseks kostja esitatud AS-i Eesti Autoekspert eksperdi otsuse 24% kulumi kohta. Ford Scorpio avariieelse seisundi taastamiseks kulus 22 642 krooni, millest 11 154 krooni detailid ja 11 488 krooni abimaterjalid ja remonditööd. Vahetatud detailid, arvestades 24 %-list kulumit, moodustavad remondikuludest 11 154 krooni. Ringkonnakohus leidis, et liikluskindlustuse üldtingimustega ei ole vastuolus kannatanu ja kindlustusseltsi kokkulepe esiukse vahetamiseks. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolu, et sõiduauto
  17. aprilli
  18. a. ülevaatuse aktis oli ette nähtud ukse remontimine. Vigastatud uks on kostjale üle antud. Kassatsioonkaebuses palus D. Berjozina ringkonnakohtu otsuse muuta ja välja mõista kindlustusseltsi kasuks liikluskahju 15 660 krooni. Auto ülevaatuse akti kohaselt kuulus esiuks remontimisele, mitte vahetamisele. Temale üleantud ukse taastamisremondi maksumus AS-i Eesti Autoekspert eksperdi
  19. oktoobri
  20. a. arvamuse kohaselt on 1412 krooni. Vastavalt AS​i Belesta
  21. aprilli
  22. a. eelkalkulatsioonile ja
  23. aprilli
  24. a. arvele oli vahetatud ukse maksumus 9 144 krooni. Nende hindade vahe on 7 732 krooni. Kassaator leidis, et selle summa ulatuses ongi temalt kindlustusseltsi kasuks rohkem välja mõistetud. Juhul, kui taotletava kindlustushüvitise aluseks on remondiettevõtte arve, hüvitatakse vastavalt liikluskindlustuse üldtingimuste §-le 52 lg 8 arvel esitatud summa väärtuseni, mis ei ületa eksperdi otsuses toodud taastusremondi maksumust. RAS-i Eesti Kindlustus Jõhvi Esindus palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 lg 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Vaidluse lahendamisel on kohtud õigesti aluseks võtnud kuni
  25. juunini
  26. a. kehtinud liikluskindlustuse seaduse, kuna liiklusõnnetus toimus
  27. aprillil
  28. a. LKS § 21 lg 2 kohaselt hindab varakahju suuruse kindlustushüvitise taotleja, esitades andmed hävinenud vara maksumuse või kahjustatud vara taastamiskulude kohta. Ülevaatuse aktis on ette nähtud vaidlusaluse esiukse remontimine. Autot remontinud AS Belesta vahetas esiukse kannatanu ja kindlustusseltsi kokkuleppe alusel. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et liikluskindlustuse seaduse ja liikluskindlustuse üldtingimustega ei ole see kokkulepe vastuolus. Kui aga ukse vahetamine ei olnud vajalik, siis ei pea kahjutekitanu hüvitama selle maksumust. Liikluskindlustuse üldtingimuste § 43 lg 3 kohaselt hüvitatakse taastamisremont pärast kindlustusjuhtumis sõidukile tekitatud vigastuse ja tehtud (vajaliku) remonditöö mahu või remondieelarve võrdlevat kontrollimist. Seega lasub kahjutekitanul taastamisremondi maksumuse selle osa hüvitamise kohustus, mis on sõiduki remontimiseks vajalik. Kui sõiduki detail ei ole hävinud, on vajalikuks kulutuseks selle taastamise (remontimise) maksumus. Juhul, kui detail on hävinud või selle remontimine ei ole tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, on vajalikuks kulutuseks detaili asendamise maksumus, arvestades kulumit. Juhindudes TsKS § 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Viru Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  29. detsembri
  30. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Damilja Berjozinale
  31. detsembril
  32. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.