Obsah (4)

§ 88§ 232§ 87§ 128

3-2-1-27-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. veebruaril 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat M. M

§​de 88, 89 ja 92 sätteid sellega, et ei nõudnud kostjalt vastuväidete tõendamist. Kostja väitis paljasõnaliselt, et leping oli fiktiivne ja töö teostati kostja vahenditega. Kohus ei ole näinud

1. oktoobri
2. a. lepingut kostja ja Soome firma vahel, kuid sellele viidates pidas kohus kostja vastuväiteid õigeks. Kohtul ei olnud tõendeid, mis kinnitaks, et 13 000 piirimärki valmistati kostja poolt. Ei ole põhjuslikku seost lepingu ja lepingule alla kirjutanud P. Kondratenko usalduse kaotuse tõttu töölt vabastamise vahel. Linnakohus ja apellatsioonikohus jätsid rahuldamata hageja taotluse kostjalt dokumentide väljanõudmiseks ega põhjendanud keeldumist. Kui kohus oleks saanud tutvuda
3. oktoobri
4. a. lepinguga, siis oleks kohus veendunud, et hageja nõutud summa on 44 % piirimärkide valmistamise maksumusest ja mingit vastuolu tunnistajate ütlustes ei ole. Hageja valmistas piirimärgid just sellisena, nagu lepingus kokku lepiti ja hageja jaoks oli see valmistoodang. Edasine töötlemine - roostest puhastamine ja polümeeriga katmine oli kostja ja AS-i Fabula töö, mis maksis piirimärkide hinnast 55 %. Kohus ei tahtnud sellest aru saada ja tõlgendas eeltoodut kui vastuolu tunnistajate ütlustes. Kriminaalasja juurdluse käigus ei leidnud kinnitust, et
5. veebruari
6. a. leping, millele P. Kondratenko alla kirjutas, oleks olnud sõlmitud riisumise eesmärgil. Kostja väide eeltoodu osas oli alusetu. Kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määrust keeldus kohus vastu võtmast. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostja, et kohtulahendid on õiged. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kaebuses toodud põhjustel. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada protsessiõiguse normide rikkumise tõttu. TsK § 165 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Olulised on need lepingu punktid, mis on vajalikud antud liiki lepingutes, samuti ka kõik need punktid, millede suhtes ühe poole avalduse põhjal peab olema saavutatud kokkulepe. Leping võidakse sõlmida tellimuse täitmisele võtmisega. Lepingule kirjutavad alla pooled (Tsk § 166 lg 2). Kohtule esitatud vaidlusaluses lepingus on pooled alla kirjutanud kõigile lepingutingimustele, sealjuures ka toodangu maksumusele.

§ 88

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on lepingu esitamisega oma nõudeid tõendanud. Kostja peab tõendama oma vastuväiteid. Kohus leidis ekslikult, et lepingutingimuste mittetunnistamine on vastuväidete tõendamiseks küllaldane. Tähtis ei ole, kas leping on trükitud või käsitsi kirjutatud, tähtis on, et leping on sellisena alla kirjutatud. Pool, kes lepingus käsitsi kirjutatud summasid tahab vaidlustada, peab oma väiteid tõendama. Apellatsioonikohtu järeldus, et lepingusumma on käsitsi juurde kirjutatud ja sellest ilmneb, et summat ei ole poolte vahel kooskõlastatud, on meelevaldne. Pooled on alla kirjutanud lepingule 13 000 piirimärgi valmistamiseks maksumusega 106 872 krooni. Ühe piirimärgi keskmine maksumus on arvutatav, kui selleks mingi vajadus peaks tekkima.

§ 232

lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja põhjendused, miks kohus need või teised tõendid tagasi lükkab. Kohtud asusid seisukohale, et ei ole tõendatud üleantud piirimärkide kogus ja apellatsioonikohus põhjendas seda sellega, et saatelehtedel on märgitud kord "torud" kord "piirimärgid". Kohus ei põhjendanud, miks ei arvestatud saatelehtede kui tõenditega üleantud piirimärkide kohta. Saatelehtede 4 ja 6 alusel anti kostjale üle 28. veebruaril ja 20. märtsil 5266 piirimärki.

§ 87lg 2 kohaselt on poole seletus tõend.

Hageja seletas kohtus, et piirimärke valmistatakse torust, millel on vastavalt kasutamise eesmärgile teatud diameeter ja pikkus; toru üks ots töödeldakse ja sinna pannakse otsik. Pärast seda on piirimärk ikka toru. Just seda tööd hageja tegigi. Seletuse kinnituseks esitati kohtule piirimärkide detailide ja mõõtmete kujundamise prospekt. Apellatsioonikohus ei arvestanud hageja seletustega ega põhjendanud, kas piirimärki võib toruks nimetada või mitte.

§ 128

kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asja lahendamisel tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks, mis ei ole õiguslikku laadi. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohtud kasutasid kohtuotsustes sõna "piirimärk" asemel sõna "ankur", mis oli venekeelsest sõnast "" ümber tõstetud eesti keelde, kuid mis ei vasta eestikeelsele maakorralduse terminoloogiale. Eesti keeles kasutatakse maakorralduses sõna "piirimärk" ja soome keeles "rajapyykki". Juhindudes

§-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. oktoobri
2. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Tagastada AS-le Merineid
3. novembril
4. a. tasutud kautsjon 943 (üheksasada nelikümmend kolm) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull,T. Vernik