kohaselt võib apellant kaebuses viidata uutele põhjendustele, mida ta ei esitanud esimese astme kohtus, üksnes siis, kui ta põhjendab, et tal ei olnud võimalik neid esitada esimese astme kohtus või tal oli esitamata jätmiseks muu kaalukas põhjus. Kostja esindaja ei taotlenud maakohtus viivise vähendamist TsK § 194 alusel ei sellel põhjusel, et viivis oli ülemäära suur, ega põhjusel, et hageja tegevus oli ebakorrektne. Kostja esindaja tunnistas põhivõlga. Pealegi on kassa väljamineku orderil märgitud summa saajana hoopis teine firma kui kostja ning orderi on vormistanud kostja töötaja. Ringkonnakohus märkis veel, et ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et kassa väljamineku orderil on teine firma märgitud näpuvea tõttu ja kostjat esimese astme kohtus esindanud advokaat sai kostjast valesti aru ja esindas kostjat valesti. Kohus leidis, et see ei ole piisav apellatsioonkaebuse uute väidetega arvestamiseks. Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada, sest kohus kohaldas ja tõlgendas protsessiõiguse ja materiaalõiguse norme ebaõigesti. Eelmenetluses esitas kostja maakohtule kirjalikud vastuväited hagile, tõendades võla 4421 krooni tasumist hagejale maksekorraldusega nr. 61 30. aprillist 1996. a., kassa väljamineku orderiga nr. 321 10. maist 1996. a. ja maksekorraldusega nr. 70 15. maist 1996. a. Eeltoodust tulenevalt vaidles kostja vastu viivisele. Seega ei ole tegemist uute põhjenduste ega tõenditega
Esimese astme kohtule olid põhjendused ja tõendid teada. Kassaator leidis, et maakohtus teda esindanud vandeadvokaat pidi jääma eelmenetluses esitatud vastuväidete, põhjenduste ja tõendite juurde ning taotlema hagi rahuldamata jätmist. Advokaat pidi tegutsema talle antud volituste ulatuses. Kui kohtul tekkisid kahtlused eelmenetluses esitatud tõendite suhtes, tulnuks istungile kutsuda kostja ise. Kohus kohaldas ebaõigesti
§i
Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et kohtuotsus on õige. Kostja maksis 3186 krooni AS-le Kabral & Co, aga mitte hagejale. Viivise vähendamist TsK § 194 alusel kostja maakohtus ei taotlenud. Koostöölepingus ei ole märgitud, et hageja ei või hankida kaupa teistele müüjatele Haapsalus. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus ei ole õige ja tuleb tühistada protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.
lg 1 kohaselt hagist loobumine, hagi õigeksvõtmine või poolte kokkuleppe tingimused protokollitakse ja sellele kirjutavad alla vastavalt kas hageja, kostja või mõlemad pooled. Eelmenetluses vaidles kostja hagile vastu täies ulatuses. Maakohtu istungil võttis kostjat esindanud advokaat hagi osaliselt õigeks, tunnistades võlga 3186 krooni. Seega võttis kostja esindaja omaks ka hagi alusesse kuuluva asjaolu, et võlast on maksmata 3186 krooni. Asjaolule esialgselt vastuvaidlemine ei välista selle hilisemat omaksvõttu, kuid omaksvõtt hagi õigeksvõtmise kaudu peab toimuma seaduses ettenähtud korras. Kuna kohus kostja esindajalt istungi protokolli allkirja ei võtnud, siis ei ole hagi osaline õigeksvõtt toimunud seaduses ettenähtud korras ja selle kaudu omaksvõetud asjaolu ei saa lugeda tuvastatuks ega sellele rajada kohtuotsust. Apellatsioonikohtu otsuse rajamine sellele, et kostja esindaja tunnistas võlga 3186 krooni, oli väär.
lg 3 kohaselt selgitab kohus enne hagist loobumise vastuvõtmist või poolte kokkuleppe kinnitamist hagejale või pooltele nende protsessitoimingute tagajärgi. Hagist loobumise vastuvõtmine või poolte kokkuleppe kinnitamine toob kaasa menetluse lõpetamise. Menetluse lõpetamise korral ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samadel alustel (
). Kolleegium leidis, et kohtuotsust, mis rajaneb hagi õigeksvõtmisel, ei saa omaksvõetud asjaolude osas enam vaidlustada, välja arvatud siis, kui omaksvõttu mõjutati pettuse või vägivallaga või kui see rajanes eksimusel. Kui kohus rajab otsuse hagi õigeksvõtmisele, siis tuleb seaduse analoogia põhjal hagi õigeksvõtmise tagajärgi kostjale selgitada, see protokollitakse ja esitatakse kostjale allakirjutamiseks. Kassatsioonkaebuse väide, et advokaat pidi jääma eelmenetluses esitatud vastuväidete juurde ning hagile vastu vaidlema, on kooskõlas esinduse põhimõttega, et advokaat kaitseb kohtus teda volitanud isiku õigusi ja vabadusi, kuid käesolevas asjas ei ole see kooskõlas kostja poolt advokaadile antud volitustega.
kohaselt annab volitus asjaajamiseks kohtus esindajale õiguse kõigi protsessitoimingute tegemiseks volitaja nimel, sealhulgas asja üleandmine vahekohtule, täielik või osaline hagist loobumine, hagi õigeksvõtmine, hagi eseme muutmine, kokkuleppe sõlmimine, volituste edasiandmine teisele isikule (edasivolitus), kohtuotsuse peale kaebuse esitamine, täitedokumendi sissenõudmiseks esitamine ning väljamõistetud vara ja raha vastuvõtmine, samuti vaidluse esitamine dokumendi võltsituse kohta. Esindaja volituste piiramine igaks selles paragrahvis sätestatud toiminguks peab olema ära märgitud esindajale antud volikirjas.
Kostjat esindanud advokaat esitas maakohtule orderi, milles tema volitusi piiratud ei olnud. Ringkonnakohus rikkus
lg 1 sätestatut, mille kohaselt tõendite hindamine põhineb asjaolude igakülgsel, täielikul ja objektiivsel läbivaatamisel. Hinnates kassa väljamineku orderit, leidis apellatsioonikohus, et sellel on summa saajana märgitud hoopis teine firma, kui kostja. Kohus ei olnud täpne, sest orderil märgitud summa saajaks ei olnud kostja. Summa saajana on orderil märgitud kaks aktsiaseltsi, kellest üks on hageja. Õige on kassaatori väide, et TsK § 194 kohaselt on kohtul õigus viivist vähendada, kui tasumisele kuuluv viivis on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega. Kuid
lg 3 kohaselt ei või kohus asjas, milles poolte kokkulepe on seadusega lubatud, tugineda otsuses asjaolule, millele pool ise ei ole viidanud asja läbivaatamisel. Kostja eelmenetluses ja tema esindaja maakohtu istungil ei taotlenud TsK § 194 alusel viivise vähendamist viivise ülemäärase suuruse tõttu võrreldes kreeditori kahjudega ega põhjusel, et hageja tegevus oli ebakorrektne. Apellatsioonikohus märkis põhjendatult, et tegemist on apellatsioonkaebuses esitatud uue põhjendusega, millele kostja saab tugineda vaid
§-s 289 sätestatud tingimustel, s.o. siis, kui ta põhjendab kaebuses, et tal ei olnud võimalik oma põhjendusi esitada esimese astme kohtus või, et tal oli esitamata jätmiseks muu kaalukas põhjus. Arvestatavaid põhjusi kostja ei esitanud. Juhindudes
§-st 346 p. 2, kolleegium otsustas Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.