3-2-1-36-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 27. märtsil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, AS-i Täpselt Kell Viis esindaja vande

§-st 64 lg 1 ning lähtuda tehingu teinud isikute tegelikust tahtest. Kohus on võtnud aluseks büroopoolse tõlgenduse, selgitamata välja tehingu teinud isikute tegelikku tahet.

§ 108

lg 1 kohaselt tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Asja menetluses ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kumbki tehingu pooltest oleks lepingu sõlmimisel toiminud heade kommete vastaselt, teisele poolele kahju tekitamise sooviga. Seega tuleb lepingu tõlgendamisel aluseks võtta rendisuhete põhimõtted, mis on kooskõlas heade kommetega, et säiluks tasakaal poolte õiguste ja kohustuste ning majanduslike huvide osas. Poolte tegelikku tahet väljendab ka nende hilisem käitumine. Poolte vahel sõlmiti

1. oktoobril
2. a. kokkulepe, millega rendileping lõpetati ja muudeti rendilepingu p.-s 4 sätestatud tingimusi. Kokkuleppe p. 3 kohaselt kohustus Büroo kandma üle LEA Pangale ümberehituse maksumuse hiljemalt
3. novembril
4. a. Kuna kokkuleppes pole viidet rendilepingu p.-le 4, pole eraldi välja toodud erinevaid võimalikke kulutusi, tähendab sõna kulud antud kontekstis kulutuste kogusummat. Seega pooltevaheline hilisem kokkulepe lõpetas varasema lepinguga tekkinud tsiviilõigused ja ​kohustused ning tekitas vastavalt

§-le 58 lg 1 uued tsiviilõigused ja -kohustused, mille kohaselt bürool tekkis kohustus hüvitada ümberehitustega seotud kõik kulud. Vastustaja leidis, et lepingu p. 4 saab tõlgendada ainult nii nagu see on kirja pandud. Kaebuse väide tehingu tõlgendamisele

§-de 64 ja 108 järgi on ekslik, kuna

§ 170

lg 1 kohaselt omavad tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted tagasiulatuvat jõudu ainult siis, kui see on näidatud rakendussätetes (

§-d 170-180). Ekslikud on kassaatori väited, et poolte suhted põhinevad kahel lepingul. Olemas on

1. detsembri
2. a. leping kui põhitekst ning sisuliselt selle lepingu osaks olev
3. oktoobri
4. a. kokkulepe kui täiendav. Kolleegiumi istungil palus kassaatori esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kaebuses esitatud põhjustel. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ebaõige on ringkonnakohtu järeldus, et linnakohus on vaidluse õigesti lahendanud
5. detsembri
6. a. lepingu p. 4 alusel. AS Täpselt Kell Viis taotles
7. märtsil
8. a. ostu-müügi lepinguga omandatud LEA Pangale kuulunud nõudeõiguse alusel rendilepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva ümberehituse maksumuse väljamõistmist kostjalt. Oma nõudes tugines hageja
9. detsembri
10. a. lepingu p.le
11. Osundatud punktis on kokku lepitud, et hoone ümberehituse maksumuse tasub pank. Samas punktis sätestati, et lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kompenseerib Büroo pangale läbiviidud ümberehituse maksumuse proportsionaalselt kasutatud ajale. Hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramiseks ei ole selle lausemõte üheselt selge, kuna võõrsõna proportsionaalne omab erinevaid tähendusi: võrdeline, suhteliselt vastav, mõõdukooskõlaline. Seetõttu on vajalik rendilepingu tõlgendamine. Enne
12. aasta
13. septembrit tekkinud ja sel päeval kestvatele õigussuhetele kohaldatakse

§ 170

lg 2 järgi tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid, kui rakendusseadusest ei tulene teisiti. Kuna

1. detsembril
2. a. sõlmitud rendilepingust tulenev võlasuhe kestab, tuleb selle lepingu tõlgendamisel kohaldada tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid.

§ 64

lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige lepingupoolte tegelikust tahtest, kui selle sisust ei tulene teisiti. Kuna lepingu tingimus kulutuste hüvitamise kohta on ebaselge, siis tuleb vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, milles lepingupooled selles osas kokku leppisid. Kohtul tuleb tuvastada, kas vaidlusalune lepingu tingimus vastab rendileandja tahtele - tasuda rentnikule ümberehituse maksumusest seda suurem osa, mida rohkem rentnik ümberehitatud ruume ise kasutas, ning rentniku tahtele - saada ümberehituse maksumusest hüvitust seda vähem, mida vähem ta ümberehitatud ruume kasutas. Kui selline oligi poolte tegelik tahe, siis tuleb kohtul võtta põhjendatud seisukoht, kas rendilepingu lõpetamise kokkuleppega asendati TsK § 238 kohaselt rendilepingust tulenev rendileandja kohustus hüvitada ümberehituse maksumus proportsinaalselt kasutatud ajaga, uue kohustusega, mille kohaselt tuleb rendileandjal hüvitada ümberehituse kogu maksumus. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 1996. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada AS-le Täpselt Kell Viis 27. detsembril 1996. a. tasutud kautsjon 3761 (kolm tuhat seitsesada kuuskümmend üks) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed: J. Luik, T. Vernik