3-2-1-37-97

3-2-1-37-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, kostja esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ja hageja esindaja vandeadvokaat V. Võhma osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. märtsil
4. a. Oksana Molt"anova esindaja vandeadvokaat Natalja Lausmaa kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. detsembri
6. a. otsuse AS-i Vare Vara hagis Oksana Molt"anova vastu 1540 krooni 60 sendi nõudes. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et Oksana Moltanova kasutas Tallinnas Nelgi tn. 31-65 asuvat eluruumi üürilepingu alusel.
7. aprillil
8. a. erastas üürnik korteri ning samal päeval sõlmis RAS Ehitajate EEV-ga eluruumi ja eluruumi juurde kuuluva mõttelise osa hoolduslepingu (edaspidi hoolduslepingu), mis reguleeris nendevahelisi suhteid kuni korteriühistu moodustamiseni
9. septembril
10. a. RAS Ehitajate EEV loovutas
11. detsembri
12. a. lepinguga Nelgi tn. 31 üürnikelt ja erastatud korterite omanikelt kuni
13. septembrini
14. a. tekkinud üüri ja kommunaalmaksete võlgnevuse sissenõudmise AS-le Vare Vara, kellega nõude loovutajal oli varem sõlmitud majavalitsemise leping. Tallinna Linnakohus jättis
15. juuni
16. a. otsusega rahuldamata AS-i Vare Vara hagi O. Molt"anova vastu võlgnevuse 1540 krooni 60 sendi väljamõistmiseks. Otsuse kohaselt kasutas kostja üürilepingu alusel RAS Ehitajate EEV-le kuulunud eluruumi Tallinnas Nelgi tn. 31​
17. Pärast korteri erastamist sõlmisid RAS Ehitajate EEV ja kostja eluruumi hoolduslepingu. Lepingu p.-s 4 oli võimalik lünkade täitmise teel konkreetse summana kindlaks määrata korteriomaniku ja elamuhaldaja vahelised rahalised kohustused, mis tulenevad hoolduslepingu sõlmimiseni kehtinud üürilepingust. Kuna seda ei tehtud, leidis kohus, et kostja ei võlgnenud elamu haldajale üürilepingu kehtivuse kaotamise seisuga mingeid summasid ega omanud ka ettemaksu. Hoolduslepingu p. 8.3 kohaselt tuleb lepingu lõpetamise või muutmise soovist teisele poolele vähemalt üks kuu ette teatada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid lepingu muutmise kohta, seega puudub elamuhaldajal õigus lepingu ühepooseks muutmiseks ning sellest tulenevalt puudub hagejal nõudeõigus kehtetust üürilepingust tuleneva nõude osas. Hoolduslepingu p. 8 ja RAS Ehitajate EEV ning hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu kohaselt on hagejal nõudeõigus perioodil
18. aprillist
19. a. kuni korteriühistu moodustamiseni
20. septembril
21. a. kujunenud võlgnevuse osas, kuid seda võlgnevust ei ole hagisummas välja toodud ega tõendatud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse ning rahuldas hagi. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaõige linnakohtu järeldus, et hagi esitamisega taotles hageja hoolduslepingu ühepoolset muutmist. Üüri- ja kommunaalteenuste võlgnevuse nõudmine ei ole lepingu muutmise, vaid kohustise täitmise nõue. Väär on kohtu seisukoht, et hoolduslepingu p. 4 vormistamata jätmine tähendab üürivõlgnevuse puudumist ja esitatud tõendid ei kinnita nõude suurust. Samuti on väär vastustaja seisukoht, et korteriühistu moodustamise tõttu puudub AS-l Vare Vara õiguslik alusnõuda enne
22. septembrit
23. a. kehtinud lepingust tulenevate kohustuste täitmist. TsK § 222 kehtestab kohustise mittetäitmise või mittekohase täitmise üldised õigulikud tagajärjed, mis kuuluvad kohaldamisele kõigis lepingutest tekkinud kohustistes. Seetõttu tuleb hoolduslepingust tulenevaid kohustusi täita ja mittetätmisel hüvitada kahju. Kohtuotsuses on ka ebaõigesti märgitud, et võlgnevus on summaliselt hagisummas välja toomata ja tõendamata, sest kohtule esitati üüri määramise arvestus ja teised tõendid nõude kohta. Kassatsioonkaebuses palub kassaatori esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaatori esindaja leiab, et kohus on valesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse normi. Hagisumma on arvestatud kogu perioodi eest, mil elamu Nelgi tn. 31 oli RAS-i Ehitajate EEV valduses. Linnakohtu otsuses oli õigesti märgitud, et poolte vahel oli kuni
24. aprillini
25. a. üürileping ning alates
26. aprillist
27. a. elamu hooldusleping, kusjuures viimase p.-s 4 olid lüngad täitmata. Kuna hageja ei olnud eristanud neid perioode ega näidanud võla tekkimise aega ega suurust, siis ei ole olnud võimalik võlgnevuse suuruse määratlemine. Elamu üleandmisel korteriühistule tehti vastastikuste kohustuste tasaarvestus ning TsK § 234 kohaselt kohustis lõppes. Hoolduslepingu p.8.5 kohaselt läks hooldustasu nõudeõigus üle korteriühistule. Hageja ja kostja vahelisele õigussuhtele ei saa rakendada TsK § 222 sätteid, kuna seoses elamu üleandmisega uuele haldajale
28. septembril
29. a. toimus vastastikuste rahaliste kohustuste tasaarvestus ning nõudeõiguse üleminek uuele kreeditorile. Vastustaja ei ole oma seisukohta kassatsioonkaebuse kohta esitanud. Kohtuistungil jäi kassaatori esindaja kassatsioonkaebuse nõudmiste juurde, vastustaja esindaja palus kassatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Alusetu on kassaatori väide, et elamu haldamise üleandmisel eelmiselt haldajalt korteriühistule tehti nõuete tasaarvestus. TsK § 234 lg 1 kohaselt lõpeb kohustis samaliigilise vastunõude tasaarvestamisega, mille tähtaeg saabus või mille tähtaeg on määramata või määratud nõude esitamise momendiga. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on tasaarvestuseks küllaldane ühe poole avaldus. Kohtutele pole esitatud tõendeid toimunud tasaarvestuse kohta. AS-lt Vare Vara korteriühistule "Nelgi" elamu haldamise ja majandamise üleandmise aktis
30. septembrist
31. a. on märgitud, et alates
32. juulist
33. a. kuni akti vormistamiseni on korteriüüri koosseisus laekunud elamu remondiks 11 046 krooni ja kulutusi selles ajavahemikus korteri remondiks tehtud pole. Pooltevahelise kokkuleppe kohaselt kannab üleandja remondiks määratud summa 9 kuu jooksul vastuvõtja arvelduskontole. Eeltooduga on AS Vare Vara tunnistanud oma võlgnevust korteriühistule "Nelgi". Võlgnevuse tunnistamine pole aga tasaarvestus. Väär on kassaatori seisukoht, et RAS-i Ehitajate EEV ja kostja vahel sõlmitud hoolduslepingu p.-s 4 elamuhaldaja ja korteriomaniku vaheliste rahaliste kohustuste märkimata jätmise tõttu puudub hagejal alus nõuda kostjalt võlgnevust selle lepingu sõlmimisele eelnenud aja eest. Rahaliste kohustuste märkimata jätmine hoolduslepingu p.-s 4 ei ole poolte kokkulepe, millega kreeditor oleks loobunud oma nõudest ja mis lõpetaks kohustise TsK § 238 lg 1 järgi. Selline kokkulepe eeldab poolte selgelt väljendatud tahet. RAS-i Ehitajate EEV ja kostja O. Moltanova vahel
34. aprillil
35. a. sõlmitud hoolduslepingu p.s 8.5 sätestatu, mille kohaselt elamuhaldaja vahetumisel kandub leping automaatselt üle uuele elamuhaldajale, ei ole hoolduslepingust tuleneva nõude loovutamine korteriühistule "Nelgi". Nõude loovutamine eeldaks RAS-i Ehitajate EEV ja korteriühistu vahelist kirjalikku nõude loovutamise lepingut, sest tulenevalt TsK §-st 216 lg 1 on nõude loovutamine endise kreeditori ja uue kreeditori vaheline kokkulepe, mis TsK § 221 kohaselt peab olema tehtud kirjalikus vormis ning selle vormi järgimata jätmisel on leping TsÜS § 93 lg 1 kohaselt tühine. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
36. detsembri
37. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, I. Kull