3-2-1-39-97

3-2-1-39-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. märtsil
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. märtsil
4. a. Toivo Lutsu esindaja Toomas Moori kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. detsembri
6. a. otsuse Rein Randveeru hagis Toivo Lutsu ja Põdrala Vallavalitsuse vastu ostu-müügilepingu alusel omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Ringkonnakohtu otsuse järgi sõlmisid T. Luts ja Põdrala Vallavalitsus
7. aprillil
8. a. ostumüügilepingu, mille kohaselt T. Luts ostis Valga maakonnas Põdrala vallas Reti külas asuvad Paju talu hooned. ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni
9. oktoobri
10. a. otsusega nr. 3725 tunnistati Mihkli nr. 16 (end. Paju) talu maade osas omandireformi õigustatud subjektiks R. Randveer.
11. detsembril
12. a. Valga Maakohtule esitatud hagis palus R. Randveer kanda temale üle T. Lutsu ja Põdrala Vallavalitsuse vahel sõlmitud hoonete ostu-müügilepingu järgsed omandaja õigused ja kohustused. Hageja leidis, et lepingu sõlmimisel rikuti tema kui õigustatud subjekti ostueesõigust, kuna talle ei teatatud võõrandamistehingust ega pakutud võimalust ostueesõiguse kasutamiseks. Valga Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kuulu Eesti Vabariigi maareformi seaduse (MaaRS) §-de 7 lg 6 ja 10 lg 2 sätted hageja suhtes kohaldamisele, kuna hageja ei olnud hoonete võõrandamistehingu ajal kehtestatud korras tunnistatud õigustatud subjektiks. Samuti leidis kohus, et hagi on aegunud. Hageja sai oma õiguse väidetavast rikkumisest teada
13. novembril
14. a. Tulenevalt
15. detsembril
16. a. jõustunud MaaRS § 7 lg 6 redaktsioonist oleks hageja pidanud kohtusse pöörduma hiljemalt
17. märtsil
18. a. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Ringkonnakohus luges õigeks apellandi väite, et ostueesõiguse rikkumisest sai ta teada alles
19. oktoobril
20. a. Taluhoonete müük on sõnaselgelt märgitud alles Põdrala Vallavolikogu
21. oktoobri
22. a. otsuses. Ringkonnakohus leidis, et ehitise omandamise eesõigus on ka sellel õigustatud subjektil, kes esitas avalduse õigustatud subjektiks tunnistamiseks enne ehitise võõrandamistehingut, kuid tunnistati õigustatud subjektiks peale võõrandamistehingut. Kui isik teadis oma õiguse rikkumisest enne õigustatud subjektiks tunnistamist, on tal õigus kasutada ehitise omandamise eesõigust kolme kuu jooksul alates õigustatud subjektiks tunnistamisest. Kui isik ei teadnud oma õiguse rikkumisest enne õigustatud subjektiks tunnistamist, võib ta ehitise omandamise eesõigust kasutada kolme kuu jooksul õiguse rikkumisest teadasaamise päevast arvates. Kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt oli vastavalt hoonete ostu-müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud MaaRS §-le 10 lg 2 ehitiste võõrandamisel nende omandamise eesõigus isikul, kes oli kehtestatud korras tunnistatud õigustatud subjektiks. R. Randveeru ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigustatud subjektiks tunnistatud ning seega ei olnud tal ka ostueesõigust. Pealegi on maakonnakomisjoni otsuses, millega R. Randveer tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks, punktis 3 märgitud, et talle ei tagastata T. Lutsu hoonete juurde jäävat maad seaduses ettenähtud ulatuses. Seda otsust hageja ei vaidlustanud. Vastustaja esindaja kassatsioonkaebusega ei nõustu ning leiab, et asja tuleb esimese astme kohtus uuesti arutada. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Põhimõte, mille kohaselt väljaspool linna või alevi piire asuval maal asuvate riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku ehitiste võõrandamisel on nende omandamise eesõigus isikul, kes on kehtestatud korras tunnistatud õigustatud subjektiks, sätestati MaaRS §-s 10 lg 2
23. aprillil
24. a. vastu võetud ""Eesti Vabariigi maareformi seaduse" ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seadusega". Selles seaduses eneses nähti ette, et seadus jõustub väljakuulutamise päevast. ""Eesti Vabariigi maareformi seaduse" ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seadus" kuulutati välja Vabariigi Presidendi
25. aprilli
26. a. otsusega nr. 82, kuid avaldati Riigi Teatajas alles
27. mail
28. a. (RT I 1993, 20, 354). Kuna põhiseaduse § 3 kohaselt saavad täitmiseks kohustuslikud olla üksnes avaldatud seadused, siis ei saanud ehitise omandamise eesõigust reguleerivad sätted enne seaduse avaldamist jõustuda. Avaldamata sätteid ei saa rakendada. Seaduses ei nähtud ette, et ehitise omandamise eesõiguse kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka enne seaduse jõustumist ehitise võõrandamistehingutest tekkinud õigussuhetele. Seetõttu tuleb R. Randveeru hagi
29. aprilli
30. a. ostu-müügilepingust tulenevate omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks jätta rahuldamata. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
31. detsembri
32. a. otsus ja kassatsioonkaebus rahuldada. Jätta rahuldamata Rein Randveeru hagi Toivo Lutsu ja Põdrala Vallavalitsuse vastu ostumüügilepingu alusel omandaja õiguste ja kohustuste ülekandmiseks. Tagastada Toomas Moorile
33. jaanuaril
34. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, A. Kull