← Eesti

3-2-1-54-97

3-2-1-54-97 MÄÄRUS Tartus

  1. aprillil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. aprillil
  4. a. AS-i Alas esindaja advokaat Andres Suiki erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. jaanuari
  6. a. määruse AS-i Alas hagis Kalle Mälbergi ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vastu valduse taastamiseks, eluruumi üürilepingu tühistamiseks ja üürniku väljatõstmiseks ning haldusaktide tühiseks tunnistamiseks.
  7. märtsil ja
  8. aprillil
  9. a. Tallinna Linnakohtule esitatud hagides palus AS Alas, taastada tema kui seadusliku rentniku valdus Kalle Mälbergi omavolilises kasutuses olevatele ruumidele Tallinnas Tatari 21B hoovimaja teisel korrusel, tunnistada Tallinna Kesklinna Valitsuse ja K. Mälbergi vahel
  10. novembril
  11. a. sõlmitud üürilepingu nr. 6175/95 tühisust ja K. Mälberg nendest ruumidest välja tõsta. Samuti palus hageja tühistada Tallinna Linnavalitsuse
  12. novembri
  13. a. korralduse nr. 985 p. 22, millega osaliselt lõpetati hagejaga sõlmitud rendileping Tatari 21B hoovimaja II korruse ruumide osas ning ülejäänud ruumide osas loeti rendileping uuendatuks määramata ajaks, tunnistada tühiseks Tallinna Kesklinna Valitsuse
  14. augusti
  15. a. korraldus nr. 724, millega vaidlusalune eluruum tunnistati AS-i Alas tööandja eluruumiks,
  16. augusti
  17. a. korralduse lisa nr. 3 p. 1, millega anti välja tõend vaidlusaluse tööandja eluruumi asustamiseks K. Mälbergile ning
  18. novembri
  19. a. korraldus nr. 968, millega eluruum kustutati tööandja eluruumide arvelt. Linnakohtu
  20. oktoobri
  21. a. määrusega lõpetati viitega TsKS §-le 218 p. 1 menetlus vaidlustatud haldusaktide osas. Määruse põhjenduste kohaselt kuuluvad nõuded haldusaktide tühiseks tunnistamiseks ja tühistamiseks halduskohtu pädevusse. Sama kuupäeva otsusega jättis linnakohus valduse kaitse hagi, üürilepingu tühisuse tunnistamise ja üürniku väljatõstmise hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal seaduslikku alust nõuda valduse kaitset vaidlusaluste ruumide osas, sest nende ruumide osas on temaga rendileping lõpetatud Tallinna Kesklinna Valitsuse
  22. novembri 1995.a. korraldusega nr. 985 p. 22 ning
  23. juuni
  24. a. korraldusega nr. 451 p. 7 on hagejaga lõpetatud ka tähtajatu rendileping Tatari 21B hoovimaja I korruse ruumide osas. Neid haldusakte ei ole seaduslikus korras vaidlustatud ning hageja pole suutnud täpsustada, milliste õiguste rikkumiste kõrvaldamist ta tsiviilkohtumenetluses nõuab ning millise olukorra ennistamist taotleb. K. Mälbergiga eluruumi üürilepingu sõlmimise eelduseks olevad haldusaktid on jõus ning seadusega ettenähtud korras vaidlustamata. Hageja ei ole ka nimetatud lepingu pooleks ja tal puudub seaduslik valdus vaidlusalustele ruumidele. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  25. jaanuari
  26. a. määrusega linnakohtu määruse muutmata. Määruse põhjenduste kohaselt lahendas linnakohus hageja tsiviilõiguslikud nõuded K. Mälbergiga sõlmitud üürilepingu tühisuse tunnistamiseks, K. Mälbergi väljatõstmiseks ja valduse taastamiseks. Nimetatud nõuded jättis kohus rahuldamata. Haldusaktide tühiseks tunnistamise nõude osas lõpetas linnakohus põhjendatult menetluse, kuna selle taotluse lahendamine kuulub HKMS § 4 lg 1 p. 4 kohaselt halduskohtu pädevusse. Erikaebuses palub AS-i Alas esindaja ringkonnakohtu määruse tühistada, uue määrusega tühistada Tallinna Linnakohtu
  27. oktoobri
  28. a. määrus osas, millega TsKS § 218 p. 1 alusel lõpetati menetlus AS-i Alas hagis K. Mälbergi ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vastu haldusaktide tühiseks tunnistamise osas ning saata AS-i Alas hagiavaldused tervikuna uueks lahendamiseks Tallinna Linnakohtule. Kassaator leiab, et menetluse lõpetamine haldusaktide tühiseks tunnistamise osas oli ebaõige. HKMS § 3 lg 2 p. 1 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse HKMS §-s 3 lg 1 nimetatud kaebused ja protestid, kui nende lahendamine on seotud tsiviilõigusliku vaidlusega, mis kuulub maaja linnakohtu pädevusse. Tallinna Kesklinna Valitsus tegutses vaidlustatud haldusakte vastu võttes tsiviilõigussuhte poolena, tekitades, muutes või lõpetades tsiviilõigussuhteid. Vastustaja esindaja palub erikaebuse rahuldamata jätta, kuna Tallinna Kesklinna Valitsuse
  29. juuni
  30. a. korraldusega lõpetati tähtajatu rendileping kogu Tatari 21B hoovimaja osas juba enne linnakohtu otsuse tegemist ja seda korraldust pole vaidlustatud. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja asjas on võimalik teha uus määrus. Vaidlustatud pole Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  31. jaanuari 1997.a. otsust, millega lahendati tsiviilõiguslikud vaidlused. Sellest tulenevalt on alusetu erikaebuses väljendatud soov saata hagid tervikuna uueks läbivaatamiseks. Vaidlustatud
  32. novembri
  33. a. korraldusega nr. 985 väljendas Tallinna Kesklinna Valitsus vaidlusaluste ruumide rendileandjana oma tahet rendilepingu muutmiseks, vähendades renditavate ruumide hulka. Rendilepingu muutmise kord on sätestatud rendiseaduse §-s
  34. Sama seaduse paragrahvi 23 kohaselt lahendab rendilepingu muutmisel tekkivad vaidlused kohus. Hageja pöördus rendilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks kohtusse. Rendilepingu muutmise vaidluse lahendamiseks ei ole vajalik rendileandja tahet väljendava haldusakti seadusevastaseks tunnistamine. Rendilepingu muutmise vaidluse lahendamine oli võimalik ilma selleta. Kuna rentnik soovis ka rendileandja poolt rendisuhte poolena antud haldusakti seadusevastaseks tunnistamist, siis tulenevalt HKS §-st 3 lg 2 p. 1 kuulus vaidlus selle korralduse üle linnakohtu pädevusse. Tallinna Kesklinna Valitsuse
  35. augusti
  36. a. korraldus nr. 724,
  37. augusti
  38. a. korralduse nr. 751 lisa nr. 3 p. 1 ning
  39. novembri
  40. a. korraldus nr. 968 olid suunatud elamuõigussuhte loomisele ja antud rendileandja poolt hagejale renditud ruumide suhtes rendilepingu kehtivuse ajal. Hageja vaidlustas ka nende haldusaktide alusel sõlmitud eluruumi üürilepingu. Seega kuulus ka nende haldusaktide seaduslikkusele hinnangu andmine HKS § 3 lg 2 p. 1 alusel linnakohtu pädevusse. Praeguseks ajaks on Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  41. jaanuari
  42. a. jõustunud kohtuotsusega lahendatud tsiviilõiguslikud vaidlused, millistega vaidlustatud korraldused on seotud. Kui hageja soovib jätkuvalt Kesklinna Valitsuse korralduste seadusevastaseks tunnistamist, siis tsiviilõigusliku vaidluse puudumine käesoleval ajal ei anna alust HKS § 3 lg 2 p. 1 kohaldamiseks ja vaidlus haldusaktide seaduslikkuse üle kuulub lahendamisele halduskohtus. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  43. jaanuari
  44. a. määrus tühistada. Teha uus määrus, millega lõpetada menetlus AS-i Alas nõudes tunnistada tühiseks Tallinna Kesklinna Valitsuse
  45. augusti
  46. a korraldus nr. 724.,
  47. augusti
  48. a. korralduse nr. 751 lisa nr. 3 p. 1.,
  49. novembri
  50. a. korraldus nr. 968 ja
  51. novembri
  52. a. korralduse nr. 985 p.
  53. Erikaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Andres Suikile
  54. veebruaril
  55. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, A. Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.