3-2-1-57-97

3-2-1-57-97 MÄÄRUS Tartus

1. mail
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar liikmed H. Jõks ja A. Kull, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. mail
4. a. Tartu Haigekassa erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. veebruari
6. a. määruse avalduse menetlusse võtmisest keeldumises Tartu Haigekassa hagis RAS-i Luunja vastu 408 009 krooni saamiseks. Tartu Haigekassa esitas
7. detsembril
8. a. Tartu Maakohtusse hagi RAS-i Luunja vastu 408 009 krooni saamiseks. Maakohus keeldus
9. detsembri
10. a. määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja tagastas selle koos lisadega avaldajale. Maakohus leidis, et TsÜS § 6 kohaselt ei ole haigekassad iseseisvad juriidilised isikud ning seetõttu puudub neil TsKS § 69 kohaselt õigus enda nimel kohtusse pöörduda. Õigus riigi esindamiseks kohtus võib tuleneda seadusest, vastava organi põhimäärusest või Vabariigi Valitsuse poolt antud volikirjast. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest ei nähtunud, et Tartu Haigekassal oleks volitus riigilt kohtusse pöördumiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis
11. veebruari
12. a. määrusega maakohtu määruse muutmata ja Tartu Haigekassa erikaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et ravikindlustusseaduse (RaKS) §-st 3 ega teistest sätetest ei tulene, et piirkondlik haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik. Seetõttu on õige maakohtu seisukoht, et piirkondlik haigekassa ei saa TsKS § 69 lg 1 kohaselt olla tsiviilprotsessi pooleks. Piirkondlik haigekassa on riigiasutus, kuna RaKS § 3 lg 1 kohaselt kuuluvad haigekassad riikliku sotsiaalkindlustuse süsteemi ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt kuulub sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas ka sotsiaalkindlustuse korraldamine. Viide Vabariigi Valitsuse seaduse §-dele 39 lg 1 ja 41 lg 1 ei ole asjakohane, sest piirkondlik haigekassa ei ole valitsusasutus, vaid valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Ka on õige maakohtu seisukoht, et TsKS § 79 lg 3 kohaselt peab juht, kes ajab kohtus juriidilise isiku asja, esitama kohtule dokumendi, mis tõendab tema volitusi. Erikaebuses palub Tartu Haigekassa tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse ja protsessiõiguse norme. Tartu Haigekassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuna ta on loodud
13. a.
14. juunini kehtinud TsÜS § 6 lg 2 redaktsiooni kohaselt sotsiaalministri
15. märtsi
16. a. määrusega nr. 21 RaKS § 3 alusel. Haigekassat ei saa käsitleda riigiasutusena Vabariigi Valitsuse seaduse mõttes, kuna valitsusasutuste ja nende poolt hallatavate riigiasutuste finantseerimine peab toimuma riigieelarvest. Ravikindlustust aga finantseeritakse riigieelarvele lisatud riikliku ravikindlustuse eelarvest. Sama kinnitab ka Riigi Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse p. 7, mille kohaselt sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse eelarved on iseseisvad ja eelarvevälised. Kassaator on ka seisukohal, et juriidilise isiku juhti ei saa käsitleda juriidilise isiku esindajana, sest TsKS § 79 lg 2 kohaselt ajab juriidilise isiku asja kohtus juriidilise isiku juht või esindaja. Juriidilise isiku juht ei pea hagiavalduse esitamisel sellele lisama oma volitusi tõendavat dokumenti, küll peab seda TsKS § 146 lg 5 kohaselt tegema juriidilise isiku esindaja. Vastustaja ei ole oma seisukohta erikaebuse kohta esitanud. Kolleegium leidis, et erikaebus ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks, sest see on lõppjärelduses õige. Kassaatori väide, et ta on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid mitte riigiasutus, on põhjendatud. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, et piirkondlik haigekassa on valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt on valitsusasutuse hallatav riigiasutus riigi eelarvest finantseeritav. Ravikindlustust ei finantseerita sotsiaalmaksu seaduse §­de 1 ja 71 kohaselt riigieelarvest, vaid riigieelarvele lisatud riikliku ravikindlustuse eelarvest, mille Riigikogu võtab vastu koos riigieelarvega ja kuhu kantakse sotsiaalmaks. Tartu Haigekassa loodi TsÜS § 6 lg 2 enne
17. juunit
18. a. kehtinud sõnastuse kohaselt ravikindlustusseaduse § 3 alusel. TsÜS § 6 lg 2 võimaldas avalik-õigusliku juriidilise isiku luua seaduse alusel. Tartu Haigekassa põhikiri kinnitati sotsiaalministri
19. mai
20. a. käskkirjaga nr.
21. Selle põhikirja kohaselt on haigekassa juriidiline isik (p. 4) ja haigekassa direktoril on õigus esindada haigekassat kohtus (p.
22. 5). Kassaatori teine väide, mille järgi juriidilise isiku juht ei ole käsitletav TsKS § 79 lg 2 kohaselt juriidilise isiku esindajana ega pea seepärast hagiavaldusele lisama TsKS § 146 lg 5 märgitud volitusi tõendavat dokumenti, aga ei ole kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seadusega, mis on hilisem seadus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga võrreldes. TsÜS §-des 38 ja 94 lg 2 sätestati põhimõte, et juriidiline isik saab tegutseda üksnes oma esindaja kaudu.Ka juriidilise isiku juht, kui ta ajab juriidilise isiku asja kohtus, on käsitletav tema esindajana ja tal ei ole mingit eristaatust. Juriidilise isiku esindaja tegutseb temale seaduse või lepinguga antud volituste piires. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on TsKS § 43 lg 1 kohaselt juhatus või seda asendav organ. Sel põhjusel oleks pidanud Tartu Haigekassa, kui ta
23. detsembril
24. a. esitas hagi Tartu Maakohtusse, lisama hagiavaldusele Tartu Haigekassa põhikirja, mille ta lisas alles Riigikohtule adresseeritud erikaebusele. Märgitud põhjusel on ringkonnakohus õigesti asunud seisukohale, et Tartu Maakohus talitas õigesti, kui keeldus viitega TsKS §-le 146 lg 5 avaldust vastu võtmast. Õigus kohtusse pöörduda ei lahenda samaaegselt haigekassa nõudeõiguse probleemi sotsiaalmaksu osas. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu
25. veebruari
26. a. määrus jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull