3-2-1-62-97

3-2-1-62-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. mail
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja T.V. Unduski osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. mail
4. a. Ülo Tammiku kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. veebruari
6. a. otsuse Tiina-Vaima Unduski hagis Ülo Tammiku ja Harku Vallavalitsuse vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest, Ülo Tammiku väljatõstmiseks aiamajast ja sissekirjutuse tühistamiseks. Tallinna Linnakohtu
7. novembri
8. a. otsusega jagati endiste abikaasade hageja ja kostja ühisvara ning tunnistati hageja omandiõigust aiamajale Harjumaal Harku vallas Muraste külas aiandusühistus Lee krunt nr.
9. Harku Vallavalitsus väljastas
10. detsembril
11. a. aiamaja endisele omanikule Ülo Tammikule majaraamatu ja kirjutas ta aiamajja sisse. Kohtule esitatud hagis palus hageja ES §-de 1 ja 2 lg 2 ning AÕS §-de 80 ja 81 alusel aiamaja välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest, kostja aiamajast välja tõsta ja tühistada kostja sissekirjutus. Hageja leidis, et aiamaja pole ette nähtud alatiseks elamiseks ja ta ei ole eluruum elamuseaduse mõttes, mistõttu ei olnud majaraamatu väljastamine ega kostja sissekirjutamine õige. Aiamaja kuulub hagejale ja kostja valdab seda ebaseaduslikult. Harju Maakohtu
12. septembri
13. a. otsusega jäeti hagi aiamaja väljanõudmiseks ja kostja väljatõstmiseks aiamajast rahuldamata. Menetlus lõpetati sissekirjutuse tühistamise nõudes, kuna see kuulub halduskohtu pädevusse. Maakohus leidis, et kuna aiamaja on kohandatud aastaringseks elamiseks, siis on see eluruum ja elamusuhte objektiks elamuseaduse järgi (ES § 2). Kostja kui hageja endise perekonnaliikme suhtes kohaldatakse ES §-de 11 lg 2, 46 ja 47 sätteid, mis reguleerivad eluruumi allüürimist, allüürilepingu lõppemist ja lõpetamist. Hageja ei ole nendel alustel kostja väljatõstmist taotlenud. Kohus leidis, et kostjal kui endisel perekonnaliikmel on õiguslik alus aiamaja valdamiseks ES § 11 lg 2 alusel. Seega ei saa hageja aiamaja kostja valdusest välja nõuda AÕS § 80 lg 1 alusel, milles sätestatakse asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest. Ringkonnakohus tühistas
14. veebruari
15. a. otsusega maakohtu otsuse osas, millega hagi aiamaja väljanõudmiseks ja kostja väljatõstmiseks oli jäetud rahuldamata. Ringkonnakohus otsustas Ü. Tammiku aiamajast välja tõsta. Maakohtu otsus jäeti muutmata osas, millega menetlus lõpetati sissekirjutuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole aiamaja eluruum, sest seda pole arvatud eluruumide hulka. Majaraamat ja sissekirjutus ei tõenda, et tegemist on elamuga. Vastavalt ühisvara jagamise kohtuotsusele kuulub aiamaja hagejale ja tema omandiõiguse tunnustamist sellele ei ole enam vaja. Kassatsioonkaebuses palus kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Kostja leidis, et vaidlustatud aiamaja on kohandatud elamiseks ja on seetõttu eluruum, mida tunnistas ka maakohus, tuginedes eksperdi arvamusele ja vastuvõtukomisjoni aktile. Kohalik omavalitsus on pädev otsustama, kas ehitis kuulub eluruumide hulka või mitte. Harku Vallavalitsus arvas ehitise eluruumide hulka, andis välja majaraamatu ja kirjutas kostja sisse, seega on kostjal õiguslik alus ehitise valdamiseks. Sissekirjutatud isikut ei saa ehitisest välja tõsta AÕS § 80 alusel põhjendusega, et valdusel puudub õiguslik alus. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Hooneregistri ja ehitise vastuvõtuakti kohaselt on vaidlusalune hoone aiamaja. Aiamaja ei ole selleks ettenähtud korras elamuks ümber vormistatud. Majaraamat ja sissekirjutus ei tee aiamajast elamut. Kostjal ei ole seaduslikku alust hoone valdamiseks. Kolleegiumi istungil palus hageja jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus on õige. ES § 2 lg 2 kohaselt on elamu hoone, mis on ehitatud alatiseks elamiseks ja mis on võetud selleks kasutusse vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Apellatsioonikohus tuvastas põhjendatult, et Aiandusühistus Lee asuv ehitis on aiamaja. Elamuseadusest tulenevalt saab ehitise elamuna kasutamiseks loa vaid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vaidlusaluse aiamaja elamuna kasutamise luba ei ole kohtule esitatud. Haldustoimingud, mis tehti kostjale majaraamatut väljastades ja teda sisse kirjutades aiamajja, ei loo kostjale seaduslikku alust aiamaja kasutamiseks eluruumina. Apellatsioonikohus otsustas põhjendatult kostja aiamajast välja tõsta, kaitstes sel moel hageja valdust. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
16. veebruari
17. a. otsus ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik