← Eesti

3-2-1-65-97

3-2-1-65-97 MÄÄRUS Tartus

  1. mail
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. mail
  4. a. Juri Morgeni erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. veebruari
  6. a. määruse menetluse lõpetamises Juri Morgeni hagis Majandusministeeriumi vastu töölepingu vormistamiseks ja palga saamiseks. Juri Morgen esitas Tallinna Linnakohtule hagi Majandusministeeriumi vastu töölepingu vormistamiseks ja palga saamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja RE Talmer Auto direktorina. Majandusministri
  7. mai
  8. a. käskkirjaga nr. 130 määrati hageja palgaks alates
  9. aprillist
  10. a. 3500 krooni kuus. RE Talmer Auto vara erastati AS-le Sperita. Majandusministri
  11. jaanuari
  12. a. käskkirjaga alustati RE Talmer Auto likvideerimist. Hageja leidis, et temal oli töösuhe Majandusministeeriumiga. Kostja vaidles hagile vastu, väites, et töösuhet hagejaga ei olnud. Tallinna Linnakohtu
  13. novembri
  14. a. määrusega lõpetati TsKS § 218 p. 1 alusel tsiviilasja menetlus. Määruse motiivide kohaselt reguleerib töösuhteid valitsusasutustega avaliku teenistuse seadus (ATS), v.a. erandid, mis on sätestatud sama seaduse§-s
  15. Nimetatud paragrahvis ei ole märgitud, et avaliku teenistuse seadus riigiettevõtete direktoritele ei laiene. Seega on hageja ja kostja vahel haldussuhe ning vaidlus ei kuulu linnakohtu pädevusse. Ringkonnakohus jättis hageja erikaebuse rahuldamata ja linnakohtu määruse muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et hageja on aktsepteerinud, et tema tööandjaks oli Majandusministeerium, kelle tegevust ta vaidlustas. Halduskohtumenetluse seadustiku § 3 kohaselt on apellandil õigus pöörduda halduskohtusse Majandusministeeriumi kui valitsusasutuse tegevuse vaidlustamiseks. Sellise võimaluse annab apellandile ATS §
  16. Riigikohtule esitatud erikaebuses palus J. Morgen Tallinna Ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli J. Morgenil sõlmitud tööleping Majandusministeeriumiga TLS §-s 26 ettenähtud tingimustel, kuid Majandusministeerium jättis selle vormistamata. J. Morgenit ei ole kunagi avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras teenistusse nimetatud ning ta ei olnud ametnik. Vastuses erikaebusele pidas Majandusministeerium ringkonnakohtu määrust õigeks ja palus jätta erikaebuse rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsKS § 347 p. 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. TsKS § 1 lg 1 kohaselt lahendavad tsiviilasju maa- ja linnakohtud. Vastavalt sama paragrahvi
  17. lõikele mõistetakse tsiviilkohtupidamise seadustiku tähenduses tsiviilasjadena ka tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja RE Talmer Auto direktorina. Riigiettevõtte põhimääruse p. 1 kohaselt on riigiettevõte ettevõtlusega tegelev majandusüksus. Sama põhimääruse
  18. punktist tulenevalt ei finantseerita riigiettevõtet riigieelarvest, v.a. riigiettevõtte kahjumi katmisel, mis on tingitud tema tegutsemisest ebasoodsates majandustingimustes ega ole tekkinud ettevõtte enda süül. Seega ei ole riigiettevõte riigieelarvest finatseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine (ATS § 2 lg 1) ja töötamist riigiettevõttes ei reguleeri mitte avaliku teenistuse seadus, vaid tööõigus. Riigiettevõtte direktor ei ole avaliku teenistuse seaduse tähenduses avalik teenistuja. Riigiettevõtte direktorile laienevad tööseadused ning nende rakendamisel tekkinud vaidlused alluvad töövaidlusorganile. Kuna J. Morgen pöördus kohtusse töövaidluse lahendamiseks, siis oli TsKS § 218 p. 1 kohaldamine väär. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  19. veebruari
  20. a. määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Juri Morgenile
  21. märtsil
  22. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.