3-2-1-71-97

3-2-1-71-97 MÄÄRUS Tartus

1. mail
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. mail
4. a. AS-i "Laenutus ja EV" erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. veebruari
6. a. määruse menetluse lõpetamiseks AS-i "Laenutus ja EV" hagis Eesti Erastamisagentuuri ja AS-i IBD vastu Eesti Erastamisagentuuri Nõukogu otsuste seadusevastaseks tunnistamiseks ja ostu-müügi lepingu kehtetuks tunnistamiseks. AS Laenutus ja EV esitas
7. oktoobril
8. a. Tallinna Linnakohtule hagi Eesti Erastamisagentuuri ja AS-i IBD vastu TsÜS § 66 ja HKS § 19 lg 5 alusel. Hageja palus tunnistada seadusevastaseks Erastamisagentuuri Nõukogu otsuse RAS-i Võru Juustutööstus erastamise kohta AS-le IBD, kuna AS-i IBD pakkumine ei olnud parem hageja omast. Hageja palus tunnistada seadusevastaseks Erastamisagentuuri Nõukogu
9. augusti
10. a. otsuse nr. 126 p. 12.1, kuna Erastamisagantuuri Nõukogu jättis sellega rahuldamata hageja taotluse erastamisotsuse uuesti läbivaatamiseks. Ühtlasi palus hageja tunnistada kehtetuks Erastamisagentuuri ja AS-i IBD vahel
11. augustil
12. a. sõlmitud Võru Juustutööstuse aktsiate ostu-müügi lepingu, kuna aktsiate erastamisel ei ole lähtutud seadusest. Kostja palus tsiviilasjas menetluse lõpetada, kuna vaidlustatud on haldustoimingud, mille lahendamine ei kuulu linnakohtu pädevusse. Tallinna Linnakohtu
13. detsembri
14. a. määrusega lõpetati menetlus Erastamisagentuuri otsuste seadusevastaseks tunnistamiseks TsKS § 218 p. 1 alusel. Määruse kohaselt koosneb erastamisprotseduur kuni müügilepingu sõlmimiseni erinevatest haldusõiguslikest toimingutest, mida on huvitatud isikutel õigus vaidlustada halduskorras. Linnakohus ei ole pädev andma hinnangut Erastamisagentuuri Nõukogu otsuste seaduslikkuse kohta. Müügilepingu sõlmimisega tekib uus iseseisev õigussuhe. Vaidluses ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise üle linnakohus menetlust ei lõpetanud. Tallinna Ringkonnakohus jättis
15. veebruari
16. a. määrusega linnakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustus täielikult linnakohtu põhjendustega. Erikaebuses palus AS Laenutus ja EV ringkonnakohtu määruse tühistada protsessiõiguse normide väära kohaldamise tõttu. Vastavalt HKS §-le 19 lg 5 lõpetab halduskohtunik asjas menetluse siis, kui asja arutamise käigus selgub, et kaebuse lahendamine on seotud linnakohtu pädevusse kuuluva tsiviilõigusliku vaidlusega. Tallinna Halduskohus lõpetas oma määrusega õigesti menetluse haldusasjas, milles AS Laenutus ja EV palus seadusevastaseks tunnistada Erastamisagentuuri nimetatud otsused, kuna kostjad olid sõlminud aktsiate ostu-müügi lepingu. Halduskohus tegi hagejale ettepaneku pöörduda oma õiguste kaitseks linnakohtusse. Nimetatud seisukohta ei vaidlustanud ka Erastamisagentuuri esindaja. Hageja oli erikaebuses seisukohal, et Erastamisagentuuri haldusõiguslikud toimingud (nõukogu otsused) on viinud tsiviilõigussuhte tekkimisele - kostjate vahel on sõlmitud aktsiate ostu-müügi leping. Tegutsedes tsiviilõigussuhte poolena on Erastamisagentuur andnud haldusakte, mille seaduslikkuse ja selle üle, kas need aktid rikuvad kellegi õigusi või mitte, saab otsustada ainult linnakohus. Vastustaja Erastamisagentuur palus jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. Vastustaja leidis, et vajalik on eristada erastamisprotsessi haldus- ja tsiviilõiguslikku külge. Haldusõiguslike toimingute seadusevastaseks tunnistamise nõue kuulub läbivaatamisele üksnes halduskohtus. Kolleegiumi istungil jäi hageja esindaja erikaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustus põhjendatult linnakohtu seisukohaga, et menetlus tuleb lõpetada Erastamisagentuuri Nõukogu otsuste seadusevastaseks tunnistamise nõudes, kuna linnakohus ei ole pädev andma hinnangut Erastamisagentuuri Nõukogu otsuste seaduslikkuse kohta. Riigikohtu halduskolleegium on asunud
17. veebruari
18. a. määruses haldusasjas nr. III-3/1-2/94 OÜ EKE Projekt kassatsioonkaebuse läbivaatamisel seisukohale, et vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras maa- või linnakohtus, kui HKS §-s 4 nimetatud avalik-õiguslik asutus annab haldusakti, esinedes tsiviilõigussuhte poolena. Vaidlustatud haldusaktid andis Erastamisagentuuri Nõukogu enne tsiviilõigussuhte tekkimist tema ja AS IBD vahel (enne ostumüügi lepingu sõlmimist). Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu asus
19. juuni
20. a. määruses asjas nr. 3-2-1-34-96 M. Siilaku ja A. Bevzi hagis Tallinna Tuletõrjeühingu vastu eluruumide erastamise kohustamiseks seisukohale, mille kohaselt kuni erastamise ostu-müügilepingu sõlmimiseni peab kohustatud subjekt teostama mitmeid avalik-õiguslikke toiminguid ning neid toiminguid saab vaidlustada halduskorras. Tsiviilkolleegium ei pea vajalikuks asuda teistsugusele seisukohale. Tsiviilkohtu pädevusse kuulub vaidlus aktsiate erastamise ostu-müügi lepingu üle. Selles osas kohus menetlust lõpetanud ei ole. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
21. veebruari
22. a. määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T.Vernik