§-de 163, 272, 173, 190, 214 ja 215 alusel AS-lt Neivikom välja mõista 4 120 000 krooni. Kui kostjal puudub võimalus raha maksmiseks, siis palus hageja nimetatud summa välja mõista AS-lt Eesti Krediidipank. Tallinna Linnakohus mõistis AS-lt Neivikom välja 4 120 000 krooni ning kohtukulud. Hagi AS-i Eesti Krediidipank vastu jäeti rahuldamata. Kohus leidis, et nõue AS-i Neivikom vastu on tõendatud ning kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud. AS Eesti Krediidipank laenu eest ei vastuta, sest panga poolt antud garantiikiri oli tühine
ÜS § 66 lg 1 alusel, kuna krediidipanga Haapsalu filiaal ei olnud juriidiline isik ning filiaali juhatajal puudus õigus garantiikirja anda. See tulenes filiaali põhimääruse p.-st 2, kus loetleti operatsioonid, mida filiaal võis teha ning p.-st 2.2, milles loetleti operatsioonid, mille osas filiaal pidi tegema ettepaneku pangale. Viimaste hulka kuulus ka tagatiskirjade, garantiide andmine ja muude kohustuste võtmine. Sama järeldub ka panga presidendi
§-d 30 ja 66). Seetõttu on tehing oluliste puudustega subjekti osas, seadusevastane ning kehtiva TsÜS § 66 lg 2 kohaselt õigustühine. Lisaks sellele oli tegemist ebahariliku tehinguga, millele viitab peale kohustuse suuruse ja raha lühiajalise tagastamistähtaja ka pangapoolse huvi puudumine. Seetõttu ei ole tegemist olukorraga, kus volitust eeldatakse või loetakse tõendatuks tehingu sõlmimise olukorraga. Kassatsioonkaebuses palub AS-i Põlva Piim esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega rahuldada AS-i Põlva Piim hagi täies ulatuses. Kassaator leiab, et ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme ning rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus on asjale hinnangu andmisel lähtunud
§-st 30, millel ei ole asja suhtes puutumust, samuti on ekslik tuginemine TsÜS §-le 66, kuna see ei kehtinud garantiikohustise tekkimise hetkel ning ei oma sama seaduse rakendussätete kohaselt tagasiulatuvat jõudu. Ringkonnakohus ei ole arvestanud filiaali põhikirjas filiaalile antud iseseisvate tehingute tegemise ja kohustuste võtmise õigust. Põhikirja p. 4.3.3 alusel võis filiaali juhataja garantiikirjale alla kirjutada. Ringkonnakohus, nagu ka esimese astme kohus, ei ole kohaldanud
Pangaseaduse § 1 lg 2 kohaselt on pank asutus, kes teeb pangaoperatsioone. Sama seaduse § 2 lg 1 p. 8 kohaselt on üheks pangaoperatsiooniks kolmandate isikute eest tagatiskirjade ja garantiide andmine ja muude kohustuste võtmine. Seega on panga garantii andmine pangaopertasioon ehk -teenus. Eesti Krediidipanga põhikirja p. 4.1. kohaselt teeb pank kõiki seadusega kommertspankadele lubatud pangatehinguid. Garantii väljastamise ajal kehtinud
Tehingu tegemise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt võis panga filiaal teha kõiki pangaoperatsioone ning hagejal ei olnud alust ega ka kohustust eeldada, et filiaalil selliseid õigusi ei olnud. Panga klient või muu isik ei saanud ega pidanudki teadma pangasisestest võimalikest piirangutest, mida pank on kehtestanud oma töötajatele või struktuuriüksustele.
Kolmas isik (hageja), kellega tegi tehingu panga filiaali juhataja, võis ja ainult saigi eeldada, et esindajal oli volitus. Seda põhimõtet kinnitab ka TsÜS § 98 lg 3. Kui isik osutab teenuseid teise isiku ülesandel, loetakse eelnimetatud sätte kohaselt teda volitatuks sellest tulenevaid tehinguid tegema. Sama paragrahvi lõikes 5 sätestatakse, et kui lõikes 3 nimetatud isik tegutseb oukorras, millest võib järeldada, et ta tegutseb teise isiku ülesandel, loetakse tema volitus tõendatuks. Eesti Krediidipank leiab, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebus ei anna alust selle tühistamiseks. Vastustaja leiab, et tehingu tegemise ajal kehtinud
§-de 25, 28, 30, 33 ja 34 kohaselt omas tsiviilõigusvõimet üksnes juriidiline isik ning ettevõtte filiaal ei olnud juriidiline isik. Seega ei olnud filiaalil õigust tehingute tegemiseks oma nimel ning filiaali tehtud tehingud ei loo õiguslikke tagajärgi.
lg 3 ei ole vaidlusalusele tehingule kohaldatav, kuna selles sättes on silmas peetud vaidlusalusest tehingust täiesti erinevat olukorda. Kassaator on meelevaldselt samastanud mõiste pangaoperatsioon mõistega teenus. Kolleegiumi istungil palus hageja esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada osas, millega on jäetud rahuldamata hagi krediidipanga vastu ja teha selles osas võimaluse korral uus otsus. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtu põhjendus, et hagejal puudub seaduslik alus kostjalt kui garandilt laenu ja intresside väljamõistmiseks, on õige. Garantiikirja väljaandmise ajal kehtinud
Filiaal ei olnud juriidiline isik. Filiaali juhataja oli pädev tegutsema juriidilise isiku volituse alusel ja volitaja nimel. Ringkonnakohtuotsusega on tuvastatud, et vaidlusalune garantiikohustus ei ole välja antud krediidipanga, vaid tema filiaali nimel. Garantiikirjas on krediidipanga Haapsalu filiaali juhataja märkinud, et "Eesti Krediidipanga Haapsalu filiaal tagastab vastuvaidlematus korras laenu koos protsentidega 21. juulil AS-i Põlva Piim arvele, juhul kui AS Neivikom tähtaegselt ei tasu." Garantiikirja on Haapsalu filiaali juhataja andnud mitte krediidipanga, vaid selle filiaali nimel. Kohtud on õigesti lähtunud sellest, et filiaal ei ole juriidiline isik, seega ei saa tema nimel antud garantiil olla õiguslikku jõudu. Hageja pidi pärast garantiikirja vastuvõtmist teadma, et selle andis filiaali nimel filiaali juhataja, kes ei saanud vastavalt tollal kehtinud seadusele filiaali nimel garantiid anda (
). Kuna laenu ei garanteerinud pank kui juriidiline isik, siis väited filiaali juhataja kui panga esindaja volituste selgumisest olukorrast, kus ta tegutses, pole asjakohased (Ts K § 65 lg 3). Juhindudes
S §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.