3-2-1-81-97

3-2-1-81-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. juunil
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. juunil
4. a. AS-i Raa Kaubandus kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonna-kohtu tsiviilkolleegiumi
5. märtsi
6. a. otsuse AS-i Raa Kaubandus hagis pankrotistunud AS-i ESB Finantskontor vastu pandilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Raa Kaubandus sai Eesti Sotsiaalpanga Koidu filiaaliga
7. augustil
8. a. sõlmitud laenulepingu nr. 138 alusel laenu 3 miljonit krooni ja
9. septembril
10. a. sõlmitud laenulepingu nr. 139 alusel veel 3 miljonit krooni. Laenude tagamiseks sõlmiti
11. augustil
12. a. pandileping, millega panditi Raa Kaubandusele kuuluv pooleliolev kaubanduskompleksi ehitis Maardus Veeru 1A/Nurga
14. aprillil
15. a. anti Raa Kaubanduse laenud üle Eesti Sotsiaalpangale, kelle õigusjärglaseks on ESB Finantskontor. Esitatud hagis palus Raa Kaubandus tunnistada pandilepingu kehtetuks põhjusel, et pandilepingule alla kirjutanud juhatuse esimehel ei olnud selleks volitusi. Põhikirja kohaselt otsustab laenude võtmise ja vara pantimise aktsiaseltsi juhatus. Vara pantimiseks juhatuse otsust ei olnud. Pandileping vormistati hiljem pettusega ja fiktiivselt. Hagi esitati TsK §-de 27, 30 ja 66 lg 1, TsÜS § 72, aktsiaseltsi põhimääruse p-de 3 ja 30 ning Raa Kaubanduse põhikirja p 10 alusel. Tallinna Linnakohtu
16. detsembri
17. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tehingu tegemise ajal kehtinud seadusest. TsK § 66 kohaselt tehing, mis on teostatud teise isiku nimel isiku poolt, kes ei olnud volitatud tehingut teostama või kes on volitusi ületanud, loob, muudab või lõpetab esindatava tsiviilõigusi ja -kohustusi ainult juhul, kui esindatav selle tehingu hiljem heaks kiidab. Hageja ei ole vaidlustanud laenulepinguid, kuigi ka neile kirjutas alla aktsiaseltsi esimees, kellel ei olnud selleks volitusi. Pandilepingu kiitis juhatus oma käitumisega heaks. Juhatuses oli kolm liiget - üks neist töötas pangas ja võttis osa panga krediidikomisjoni tööst, kui otsustati laenu saamine, kus tagatiseks oli märgitud kaubanduskompleks; teine kirjutas alla bilansile ja oli teadlik hageja laenudest ja finantsolukorrast; kolmas oli juhatuse esimees, kes lepingutele alla kirjutas.
18. novembril
19. a. tehti pandi kohta hooneregistris märge. Asjaolu, et aktsiaseltsi uus juhatus ei kiitnud pandilepingut heaks, ei ole pandilepingu kehtetuks tunnistamise aluseks. Tallinna Ringkonnakohtu
20. märtsi
21. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata otsuses toodud põhjustel. Ringkonnakohus lisas, et kõik kolm juhatuse liiget olid pandilepingust teadlikud ega vaidlustanud seda koheselt. Aktsiaseltsi juhatuse esimees kirjutas laenulepingule alla. Panga filiaalis oli laenu andmise otsustamise juures ka teine aktsiaseltsi juhatuse liige, kes samas isikus oli ka panga filiaali asedirektor ja kes teadis, et laenu saamise tingimuseks on pandi olemasolu. Kolmas juhatuse liige oli teadlik varal lasuvatest koormatistest, sest ta töötas tegevdirektorina ja kasutades laene, kirjutas alla maksekorraldustele. Pandiga võib tagada ka tulevikus tekkivat nõuet. Pandilepingu tekstist ei nähtu, et tegemist oleks juurdekirjutusega. Ringkonnakohus nõudis hagejalt sisse riigilõivu 61 200 krooni ja põhjendusega, et hagi ei ole seotud vaidlusega lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise üle. Seega tuleb hagi lõivustada lähtudes hagihinnast 6 miljonit krooni. Hageja tasus riigilõivu 100 krooni, kuid pidanuks tasuma hagi esitamisel 30 700 krooni ja sama palju apellatsioonkaebuselt, s.o. kokku 61 200 krooni. Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada. Hageja leidis, et pandilepingust teadlik olemine ja tegevusetus selle vaidlustamiseks, ei tähenda lepingu heakskiitmist. Vaikimine ei ole heakskiit. Kohus ei selgitanud, kuidas juhatuse liige, kes bilansile alla kirjutas, oli teadlik aktsiaseltsi finantsolukorrast. Apellatsioonikohus leidis vääralt, et linnakohtu otsus ei ole vastuolus aktsiaseltsi põhikirjaga. Juhatuse esimehel oli küll õigus sõlmida lepinguid, kuid laenu võtmise ja tagatise pidi otsustama juhatus. Apellatsioonikohus leidis ekslikult, et pandilepingus ei ole juurdekirjutusi. Tegelikult kirjutati pandilepingu teksti ridade vahele juurde hilisema laenulepingu kuupäev. Riigilõiv 100 krooni oli õigesti tasutud, sest hagi on seotud lepingu lõpetamisega. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis kostjat esindav pankrotihaldur, et apellatsioonikohtu otsus on õige. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust osas, millega jäeti rahuldamata hagi pandilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Kohtud on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. Tsiviilkohtupidamise seadustiku norme ei ole kohtud vaidluse sisulisel lahendamisel rikkunud. Kolleegium leidis, et otsus tuleb tühistada osas, millega hagejalt nõuti sisse riigilõiv 61 200 krooni. Tehingu kehtetuks tunnistamise nõue on hindamisele mittekuuluv ning riigilõivu tuleb tasuda kui mittevaralise hagi eest (riigilõivuseaduse lisa 1 p 1.5). Kui tehingu kehtetuks tunnistamise hagis taotletakse tehingu järgi saadu tagastamist või selle võimatuse korral saadu hüvitamist rahas, siis tuleb tasuda riigilõivu samas ulatuses kui varalise või hindamisele kuuluva hagi esitamisel (lisa 1 p 1.1). Raa Kaubandus hages pandilepingu kehtetuks tunnistamist. Vara tagastamist või selle hüvitamist rahas ei taotletud. Seega on nõue mittevaraline ja riigilõivu tulnuks tasuda riigilõivuseaduse lisa 1 p 1.5 järgi, s.o. 40 krooni tehingu kehtetuks tunnistamiselt ja samapalju apellatsioonkaebuse esitamisel (TsKS § 45 lg 2). Juhindudes TsKS §-st 346 p 4 kolleegium otsustas: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
22. märtsi
23. a. otsus muutmata osas, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu
24. detsembri
25. a. otsus, millega jäeti rahuldamata AS-i Raa Kaubandus hagi AS-i ESB Finantskontori vastu pandilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
26. märtsi
27. a. otsus osas, millega AS-lt Raa Kaubandus nõuti sisse riigilõiv 61 200 krooni riigituludesse. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada AS-le Raa Kaubandus
28. aprillil
29. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed: A. Kull, T. Vernik