Obsah (6)

§ 66§ 76§ 86§ 87§ 90§ 117

3-2-1-82-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. juunil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, A. Ainsalu ja K. Kirrotsoni esindaja van

§ 66lg 2 alusel.

Hagejad pidid hakkama korrastama aktsiaseltsi uusi tööruume.

1. augustil
2. a. teatas kostja A. Ainsalule, et ta koondatakse alates
3. detsembrist
4. a. ja K. Kirrotsonile, et ta koondatakse alates
5. novembrist
6. a. seoses salongi reorganiseerimisega.
7. septembril
8. a. teatasid hagejad kostjale, et nad on koondamisega nõus, kuid ei ole nõus teisele tööle üleviimisega ning tegid kostjale ettepaneku lõpetada töösuhted kohe pärast korraliste puhkuste lõppemist.
9. septembril
10. a. lõpetas kostja hagejatega töölepingud, kuid mitte seoses koondamisega, vaid poolte kokkuleppel

§ 76alusel.

1995. a. oktoobris esitatud hagides palusid hagejad tunnistada nendega töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel

§ 76alusel ebaõigeks.

Hagejad nõudsid töölepingute lõpetamise formuleeringu muutmist, paludes lugeda töölepingud lõppenuks seoses koondamisega

§ 86p. 3 alusel.

Sellest tulenevalt palusid hagejad hüvitist koondamisest etteteatamise aja eest

§ 87

lg 2 alusel, koondamise eest

§ 90lg 1 p.

1 alusel ja kuna hagejad ei soovinud tööle ennistamist, siis keskmist palka kuue kuu eest

§ 117lg 2 alusel.

Tartu Linnakohtu

1. märtsi
2. a. otsusega rahuldati hagi osaliselt. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel loeti ebaõigeks; tööleping loeti lõpetatuks koondamise tõttu; kostjalt mõisteti välja hüvitis koondamise eest ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kohus jättis kostjalt välja mõistmata hüvitise koondamisest etteteatamise tähtajast puudujääva aja eest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli kostja teatanud hagejatele nende koondamisest. Hagejad soovisid töölepingu lõpetamist koondamise tõttu kohe, et nad ei peaks tegema mitteerialast tööd. Hagejad ei soovinud töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Hagejate kiri kostjale oli ettepanek ja nõusolek seoses koondamisega lõpetada tööleping enne koondamisest etteteatamise tähtaja lõppu. Kuna kostja lõpetas töölepingu hagejatega ebaõigesti, siis tuleb kostjalt välja mõista vastavad hüvitised, kuid jätta välja mõistmata hüvitis etteteatamistähtajast puudujääva iga tööpäeva eest, sest hagejad ise soovisid töölepingu varasemat lõpetamist. Tartu Ringkonnakohtu
3. septembri
4. a. otsusega tühistati linnakohtu otsus osas, millega töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel loeti ebaõigeks ja töölepingu lõpetamine koondamise tõttu õigeks ning millega kostjalt mõisteti välja hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Hagi jäeti selles osas rahuldamata. Linnakohtu otsus jäeti muutmata osas, millega kostjalt mõisteti välja hüvitis hagejate koondamise eest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei luba

§ 87

töölepingu lõpetamise etteteatamistähtaegu poolte kokkuleppel või töötaja algatusel lühendada. Kuna hagejad soovisid varem lahkuda, siis tuligi tööleping lõpetada poolte kokkuleppel, sest seda on lubatud igal ajal teha. Töölepingu lõpetamine

§ 76

alusel oli seaduslik ja hüvitise väljamõistmine

§ 117lg 2 alusel ebaõige.

Kohus leidis, et töölepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel võivad pooled kokku leppida ka hüvitise maksmises ning selle suuruses. Kuna kostja lõpetas töölepingu poolte kokkuleppel ega teatanud hagejatele, et koondamise hüvitist ei maksta, siis on kostja nõustunud töölepingu lõpetamisega tingimustel, mida esitasid töötajad ja töölepingu lõpetamisel oleks pidanud kostja välja maksma hüvitise koondamise eest. Linnakohus on need summad õigesti kostjalt välja mõistnud. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 19. detsembri 1996. a. otsusega apellatsioonikohtu otsuse materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Kolleegium leidis, et selles vaidluses algatas töölepingu lõpetamise tööandja, kes teatas töötajatele peatsest koondamisest ja sellest pidanukski kohus vaidluse lahendamisel lähtuma. Apellatsioonikohtu seisukoht, et

§ 87

ei luba etteteatamistähtaegu poolte kokkuleppel lühendada, ei ole seadusega kooskõlas. Sellist keeldu

§ 87ei sisalda.

Seadusega ei ole vastuolus töötaja koondamine enne etteteatamistähtaja lõppu, kui töötaja on kirjalikult sellist soovi avaldanud ja tööandja on sellega nõustunud. Tööandja nõustumist töötaja koondamisega enne etteteatamistähtaja möödumist ei saa vaadelda töölepingu lõpetamisena poolte kokkuleppel, sest tegemist ei ole mitte töölepingu lõpetamise põhjuse muutumisega, vaid töölepingu lõpetamise ühe tingimuse kokkuleppimisega.

§ 76

kohaselt võib töölepingu lõpetada poolte kokkuleppel igal ajal, kui üks pooltest esitab vastavasisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lõpetamiseks kirjaliku nõusoleku. Apellatsioonikohtu seisukoht, et käesolevas vaidluses lõpetasid pooled töölepingu kokkuleppel ja kokku oli lepitud ka hüvitise maksmises ning selle suuruses, on meelevaldne ega vasta asjas esitatud tõenditele. Poolte kirjalikku kokkulepet töölepingu lõpetamiseks kohtule esitatud ei ole. Asja uuel arutamisel leidis ringkonnakohus, et linnakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti AS-lt Oma ja Hea hagejate kasuks välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses, muus osas tuleb aga linnakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus leidis, et tööandja algatas töölepingu lõpetamise

§ 86

p. 3 alusel, teatades töötajatele koondamisest ette ning hagejatel on seega õigus nõuda töölepingu lõpetamist koondamise tõttu. Kuna see nõue kuulub rahuldamisele, ei saa töötaja nõuda hüvitise maksmist vastavalt

§ 117

lg 2, kui ta loobub tööle ennistamisest, vaid tal on õigus saada koondamise eest hüvitist

§ 90lg 1 p.

1 alusel. Nõudes töölepingu lõpetamist vastavalt

§-le 86 p. 3, ei saa töötaja alternatiivselt nõuda enda tööle ennistamist. Kassatsioonkaebuses palub kassaatorite esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäeti AS-lt Oma ja Hea välja mõistmata hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest ning teha selles osas uus otsus, millega hagejate nõue rahuldada. Kassaatorite esindaja leiab, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi.

§ 117

lg 2 sätestab töötaja õiguse taotleda hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses kui töötaja loobub ennistamisest. Ka hagejatel oli õigus taotleda tööle ennistamist ja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Taotledes töölepingu lõppenuks tunnistamist seoses koondamisega, loobusid hagejad ennistamisest ning neile tuleb välja mõista hüvitis kuue kuu keskmise palga ulatuses vastavalt

§-le 117 lg 2.

§-s 90 lg 1 p. 1 on sätestatud hüvitis seoses töölepingu lõpetamisega ning see ei ole käsitletav tööandja vastutusena töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Vastustaja ei ole oma seisukohta kassatsioonkaebuse kohta esitanud. Kolleegiumi istungil palus kassaatorite esindaja apellatsioonikohtu otsuse tühistada kaebuses märgitud osas ja alustel. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsKS § 347 p. 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kohus on tuvastanud, et töölepingu lõpetamine hagejatega

§ 76

alusel oli ebaseaduslik.

§ 117

lg 1 alusel oli hagejatel, kellega oli ebaseaduslikult tööleping lõpetatud, õigus nõuda tööle ennistamist. Hagejad ei soovinud tööle ennistamist. Nad nõudsid hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Ei ole õige apellatsioonikohtu põhjendus nagu välistaks

§ 90lg 1 p.

1 alusel koondamise eest hüvitise saamine täielikult töötaja õiguse saada hüvitist töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest

§ 117lg 2 alusel.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul otsustada hüvitise suurus

§ 117lg 2 alusel. Juhindudes Ts

KS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. märtsi
2. a. otsus Anne Ainsalule ja Karen Kirrotsonile kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise väljamõistmata jätmise ning ASlt Oma ja Hea riigilõivu ja advokaaditasu väljamõistmise osas ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada ja tagastada Advokaadibüroole Lõhmus ja Teever
3. aprillil
4. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: H. Jõks, A. Kull