← Eesti

3-2-1-84-97

3-2-1-84-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. juunil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa ja kostja esindaja vandeadvokaat V. Võhma osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. juunil
  4. a. AS-i Karmi esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. märtsi
  6. a. otsuse AS-i Karmi hagis Munitsipaalettevõtte Osta vastu rendi-pinnalt väljatõstmiseks ning ME Osta vastuhagis rendilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Hagis palus rentnik AS Karmi välja tõsta rendileandja ME Osta renditud kaupluseruumidest Tallinnas Endla 53 rendiseaduse § 7 lg 1 alusel, mille kohaselt rendileandja on kohustatud rendile antud vara rentnikule üle andma. Hagi põhjenduste kohaselt hõivas ME Osta
  7. a. veebruaris AS-i Karmi kasutuses olnud ruumid ja ei ole neid rentnikul lubanud kasutada vaatamata sellele, et Tallinna Linnakohtu
  8. juuni
  9. a. otsusega, mis seadusjõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega
  10. detsembril
  11. a., tunnustati AS-i Karmi õigust kasutada renditud ruume.
  12. jaanuaril
  13. a. esitatud hagis palus ME Osta lõpetada ennetähtaegselt AS-ga Karmi
  14. mail
  15. a. sõlmitud rendilepingu RS §-de 17 lg 2, 18 p. 3 ja rendilepingu p 5.3.3 alusel, sest
  16. veebruari
  17. a. seisuga oli AS-i Karmi rendivõlgnevus üle kahe kuu summas 79 219 krooni ning rentnik võlgnes ka viivist 562 486 krooni. Rendilepingu p. 5.3.3 järgi on see rendilepingu lõpetamise aluseks. Tallinna Linnakohtu
  18. aprilli
  19. a. otsusega rahuldati AS-i Karmi hagi ja otsustati ME Osta välja tõsta Endla 53 ruumidest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tunnistati Tallinna Linnakohtu
  20. juuni
  21. a. otsusega AS-i Karmi õigust renditud ruumide kasutamiseks. ME Osta pole seda võimaldanud ja
  22. a. veebruaris hõivas renditud ruumid, põhjustades sellega rendi pikaajalise tasumatajätmise. ME Osta hagi rendilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks jäeti rahuldamata. Kohus leidis, et rendivõlgnevuse 79 219 krooni tasus rentnik
  23. veebruaril
  24. a. ja viiviste tasumiseks ME Osta arvet AS-le Karmi ei esitanud. Seega ei ole põhjust rendilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu
  25. septembri
  26. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Rendilepingu p. 5.3.3 kohaselt on rendileandjal õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui rentnikul on rendivõlg üle kahe kuu. Rendilepingu p. 3.1 kohaselt kohustub rentnik tasuma renti igakuiselt rendileandja poolt esitatud arvete alusel maksustatavale kuule eelneva kuu
  27. kuupäevaks. Kuivõrd rendileandja ei pidanud ise kinni kokkulepitud korrast, esitades rendiarved tagantjärgi summeeritult mitme kuu eest ning hõivates
  28. a. veebruari alguses renditud ruumid, muutes sellega AS-i Karmi majandustegevuse võimatuks, siis ei saa arve esitamiseni möödunud rendiperioodi lugeda rentniku viivituseks ja ME Osta poolt rendilepingu mittejärgimine välistab rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise. Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas
  29. detsembri
  30. a. otsusega ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu, leides, et kohtud ei analüüsinud kohtutele esitatud rendivõla tasumise tõendeid ega põhjendanud, milliste tõendite alusel kohus leidis, et rendiarved esitati tagantjärgi ja rendileandja ise ei pidanud täpselt kinni kokkulepitud korrast. Asja uuel arutamisel tühistas ringkonnakohus Tallinna Linnakohtu
  31. aprilli
  32. a. otsuse ja uue otsusega rahuldas ME Osta (kelle õigusjärglaseks on AS Loo ja KO) hagi rendilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ja jättis rahuldamata AS-i Karmi hagi ME Osta vastu mitteeluruumist väljatõstmiseks . Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pidi rentnik tasuma renti 21 287 krooni 20 senti kuus. AS Karmi ei vaidlustanud asjaolu, et
  33. veebruariks
  34. a. oli tal ME Osta ees rendivõlg kokku 79 219 krooni 80 senti. Selle võlgnevuse tasus kostja alles
  35. veebruaril
  36. a. Rendivõlg oli tekkinud
  37. oktoobri
  38. a. arvest sama aasta neljanda kvartali eest 63 861 krooni 60 senti ning
  39. jaanuari
  40. a. arvest sama aasta jaanuarikuu eest 21 287 krooni 20 senti. Seega oli AS-l Karmi
  41. veebruariks
  42. a. maksmata enam kui kahe kuu rent. Rendilepingu p. 5.3.3 kohaselt võis rendileandja nõuda rendilepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui rentnikul on tekkinud rendivõlgnevus enam kui kahe kuu rendi osas. Selline lepingusäte on kooskõlas rendiseaduse §-s 18 p. 3 sätestatuga. Rendilepingu kohaselt ei omanud tähtsust, kas rent hiljem tasutakse või mitte. Lepingu kohaselt pidi rentnik maksma renti rendileandja arvete alusel. Rendileandja viivitus
  43. a. oktoobri ja novembri ning
  44. a. jaanuari eest arvete esitamisega ei võtnud rentnikult kohustust tasuda rent pärast arvete saamist, tulenevalt TsK §-st 177 lg 2 seitsme päeva jooksul. Kuna rentnik jättis rendi enam kui aastaks tasumata, ei oma tähendust rendileandja viivitus rendiarvete esitamisel. Asja lahendamisel ei ole tähtsust ka asjaolul, kas rentnik alates
  45. veebruarist
  46. a. renditud ruume tegelikult kasutada sai või mitte, sest rendivõlg tekkis enne seda kuupäeva. Tallinna Linnakohtu
  47. juuni
  48. a. otsus, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu
  49. detsembri
  50. a. otsusega ja millega tunnustati rentniku õigust kasutada rendilepingu alusel vaidlusaluseid ruume, ei välista sama rendilepingu ennetähtaegset lõpetamist rendileandja hagi alusel. Kuna rendileping kuulub lõpetamisele, on välistatud rendileandja väljatõstmise renditud ruumidest rendilepingu täitmiseks. Hagi renditud ruumide omavolilise hõivamisega tekitatud kahju hüvitamiseks pole rentnik esitanud. Kassatsioonkaebuses palub AS-i Karmi esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et kohus ei selgitanud välja kõiki rendivõla kujunemise ja tasumise asjaolusid ning ei ole andnud hinnangut pooltevahelisele kommertspandilepingule. Linnakohtu otsuse tegemise ajaks
  51. aprillil
  52. a. ei olnud rentnikul rendivõlgnevust rendileandja ees. Rendivõlgnevus oli likvideeritud
  53. jaanuaril
  54. a., mil rendileandja nõustus vormistama rendivõlgnevuse
  55. jaanuari
  56. a. seisuga laenuna, mille tagatisena AS Karmi pantis temale kuuluva kaupluse sisustuse kommertspandina. Seega olid
  57. a. oktoobri ja novembri rendisummad kommertspandilepinguga tasaarvestatud ja TsK § 234 kohaselt tasaarvestus lõpetab kohustise. Peale kommertspandilepingu sõlmimist kasutas AS Karmi renditud ruumi kaks nädalat, sest
  58. veebruaril
  59. a. hõivas ruumid ME Osta. Vastustaja kassatsioonkaebusega ei nõustu. Vastustaja leiab, et AS-i Karmi rendivõlg oli suurem kui kahe kuu rendi summa ning ta ei olnud renti tasunud enam kui kolme kuu jooksul tähtaja möödumise päevast. Tasaarvestada saab vaid samaliigilisi nõudeid. Kommertspandileping sõlmiti rendivõlgnevuse tasumise tagamiseks ning võlga see ei likvideerinud. Kolleegiumi istungil palus AS-i Karmi esindaja tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rendilepingu lõpetamiseks rahuldamata. Samuti selgitas AS-i Karmi esindaja, et ta ei tea, kas kommertspandiga tagatud laenulepingu järgi tegelikult raha saadi. AS-i Loo & Ko esindaja kinnitas, et kommerspandiga tagati rendivõla tasumist. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebus ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et
  60. veebruariks
  61. a. võlgnes rentnik enam kui kahe kuu rendi. Eeltoodust tulenevalt on seaduslik ringkonnakohtu järeldus, et pooltevahelise rendilepingu p.5.3.3 alusel ja kooskõlas RS §-ga 17 lg 2 ja 18 p. 3 tekkis rendileandjal alus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise seisukohast ei oma tähtsust, kas pärast
  62. veebruari
  63. a. rentnik renditud ruume kasutada sai. Leping ei piiranud rendileandja õigust nõuda rendilepingu ennetähtaegset lõpetamist rendi hilisema tasumise tõttu. Samuti ei välista rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise nõude rahuldamist see, et rendileandja ei esitanud sellist nõuet varasemas kohtuvaidluses. TsKS § 232 lg 3 kohaselt ei või kohus asjas, milles poolte kokkulepe on seadusega lubatud, tugineda asjaolule, millele pool ise pole viidanud. Nii linnakohtus kui apellatsioonkaebuse vastuses tugines AS Karmi sellele, et rendivõlg likvideeriti kommertspandilepingu alusel kaubaga. AS-i Karmi pole linnaja ringkonnakohtus viidanud asjaolule, et rendivõlg vormistati laenulepinguna ja sellega lõppes rentniku kohustus maksta renti eelneva perioodi eest tulenevalt TsK §-st 238 lg
  64. Seega puudus ringkonnakohtul alus selles osas seisukohta võtta ja kassatsioonkaebuse vastav väide jääb tähelepanuta. Väär on kassatsioonkaebuse väide, et rendivõlg tasaarvestati kommertspandilepinguga. Tasaarvestada saab poolte vastastikusi samaliigilisi nõudeid. Rentnikust pantijal ei tekkinud kommertspandilepingust rahalist nõuet rendileandjast pandipidaja vastu. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  65. märtsi
  66. a. otsus jätta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.