3-2-1-86-97 MÄÄRUS Tartus 19. juunil 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 9. juunil 1997. a. Villu Esko

§ 7p 3 kohaselt ei laiene töölepingu seadus kaitsejõudude tegevteenistusele.

Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 5 p 3 alusel loetakse tegevteenistuseks lepingulist teenistust ohvitserina. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lg 2 p-de 6 ja 7 kohaselt on riigiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, ka Kaitsejõudude Peastaap ja riigikaitse osakonnad. V. Esko töötas Kaitseministeeriumi Raplamaa Riigikaitse Osakonnas. ATS § 12 lg 1 kohaselt ei reguleeri avaliku teenistuse seadus kaitseväeteenistust. Seega ei ole lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes allutatud töölepinguseaduse regulatsioonile ning samuti ei laiene kaitseväeteenistusele avaliku teenistuse seadus. Vaidluste lahendamisel, mis tulenevad lepingulisest tegevteenistusest, tuleb lähtuda kaitseväeteenistusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis reguleerivad kaitseväe tegevust. KVTS ptk. XV reguleerib kaebuste esitamist kaitseväeteenistuse asjus ning selle kohaselt võib lõppastmes kaevata edasi halduskohtule. V. Eskoga oli sõlmitud tegevteenistuse leping. Seega ei kuulu antud vaidluse lahendamine maa- ja linnakohtu pädevusse ning menetlus tuleb lõpetada TsKS § 218 p 1 alusel. Erikaebuses palus V. Esko apellatsioonikohtu määruse tühistada. Apellatsioonikohus leidis ebaõigesti, et vaidluse peab lahendama halduskohus. KVTS ptk. XV ei reguleeri lepingulises tegevteenistuses olnud ohvitserikaebuse lahendamist. Hagejale kui ohvitserile ei laiene KVTS § 120 lg 3 sätted, mis reguleerivad ainult kutsealustega tegelevate riigikaitse osakondade kaitseväeteenistuse komisjonide ja neid kontrolliva peakomisjoni tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamise korda. Järelikult kehtib halduskohtusse kaebamise kord ainult kutsealuste kohta ja mitte kutseohvitseri kohta. Kaitseväelase teenistuskäigu seaduse eelnõu on alles väljatöötamisel. Kaitseministeerium ja Kaitsejõudude Peastaap ei ole nõustunud vaidlust lahendama. Hageja leidis, et vaidlus tuleb lahendada KVTS §-de 99 ja 104 ning põhiseaduse §-de 13 ja 15 alusel üldnormidest lähtuvalt erimenetlusega erikohtus õigusliku lahendi saavutamiseni ringkonna- või Riigikohtus. Vastuses erikaebusele leidis Raplamaa Riigikaitse Osakond, et apellatsioonikohtu määrus on õige.

§ 7p 3 kohaselt ei laiene töölepingu seadus kaitsejõudude tegevteenistusele.

KVTS §​s 43 sätestatakse, et lepingulist tegevteenistust reguleeritakse käesoleva seadusega ja teiste õigustloovate aktidega. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKS) § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 1 kohaselt on vaidlus kvalifitseeritav haldusasjana. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määruse tühistamiseks ei ole alust. TsKS § 1 lg 2 kohaselt mõistetakse tsiviilasjadena tsiviil-, perekonna- ja tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi.

§ 7p 3 kohaselt ei laiene töölepingu seadus kaitsejõudude tegevteenistusele.

Kuigi alates

1. jaanuarist 1996.a. kehtima hakanud ATS § 12 lg 1 kohaselt ei reguleeri see seadus kaitseväeteenistust, on ATS §-de 1 lg 1 ja 2 lg 2 kohaselt töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, sealhulgas töötamine Kaitsejõudude Peastaabis, riigikaitse osakondades ja kaitsejõudude väeosades, avalik teenistus. Vaidlus, mis tekkis seoses avaliku teenistusega, on avalikõiguslik vaidlus. Seetõttu ei ole tegevteenistuse lepingust tulenevad vaidlused tsiviilasjad ega kuulu lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras. HKS § 3 lg 1 p 1 ja § 4 lg 2 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse ametiisiku toimingu peale esitatud kaebuste lahendamine või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamine. Apellatsioonikohtu seisukoht, et hagejal on õigus pöörduda halduskohtusse, on kooskõlas seadusega. Juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
2. märtsi
3. a. määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed: A. Kull, T. Vernik