3-2-1-99-97

3-2-1-99-97 MÄÄRUS Tartus

1. oktoobril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik ja T. Vernik, Ü. Pärnitsa esindaja vandeadvokaat A. Aadli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. oktoobril
4. a Yens Marsen Lutheri kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. märtsi
6. a otsuse Yens Marsen Lutheri hagis Ülo Pärnitsa ja AS-i Media vastu au teotavate andmete ümberlükkamiseks ja au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks. Yens Marsen Luther esitas Tallinna Linnakohtule hagi oma au kaitseks. Hagiavalduse kohaselt avaldati AS-le Media kuuluvas ajalehes "Kaubaleht"
7. septembril
8. a intervjuu Ülo Pärnitsaga pealkirjaga "Vähemalt neljandik Eesti tööstusest sureb välja". Üks alalõik intervjuus kandis pealkirja "Luther on kantpea". Selles alalõigus on lause "Luther oli klassikaline väljapressija nagu kõik kantpead". Ü. Pärnitsa nimetatud lause avaldati ka ajalehes "Äripäev" rubriigis "Ärilause"
9. septembril
10. a. Hageja leidis, et Ü. Pärnitsa poolt ajalehe "Kaubaleht" vahendusel levitatud andmed ei vasta tegelikkusele ning on tema au ja väärikust teotavad. Hageja palus kohtul kohustada AS-i Media ja Ü. Pärnitsat ümber lükkama tema kohta
11. septembri
12. a ajalehes "Kaubaleht" levitatud andmed ning neilt välja mõista au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks 100 000 krooni. Linnakohus rahuldas hagi osaliselt, kohustades AS-i Media ja Ü. Pärnitsat ümber lükkama hageja au teotavad andmed, mis avaldati
13. septembri
14. a artikli "Vähemalt neljandik Eesti tööstusest sureb väja" alalõigus "Luther on kantpea", ajalehe "Kaubaleht" esimeses peale kohtuotsuse jõustumist taasilmuvas numbris. Hagi moraalse kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata. Apellatsioonikohus tühistas linnakohtu otsuse osas, millega kohustati AS-i Media ja Ü. Pärnitsat ümber lükkama hageja au teotavad andmed. Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator leidis, et apellatsioonikohus on ebaõigesti kohaldanud põhiseaduse § 45 sätteid. Kohus ei pidanud Ü. Pärnitsa arvamust hageja au ja väärikust teotavaks, kuna arvamus ei sisalda andmeid, mida oleks vaja ümber lükata. Selle seisukohaga kitsendas kohus põhjendamatult TsÜS § 23 sisu ja tähendust. Arvuliste või muude andmete mitteesitamine subjektiivsete arvamuste avalikul väljendamisel, mis sisaldavad teise isiku au teotamist, ei tee neid arvamusi tsiviilõiguslikult aktsepteeritavaks. Kui seda põhimõtet ignoreerida, on isikud nende au teotamise korral, millega ei kaasne mingite andmete avaldamist, tsiviilõiguslikult kaitsetud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
15. septembri
16. a määrusega anti asi lahendada tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule, kuna tekkis põhimõttelist laadi eriarvamus TsÜS § 23 kohaldamisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatas
17. augustil
18. a läbi kriminaalasja Enno Tammeri süüdistuses KrK § 130 järgi. Kriminaalkolleegium asus nimetatud otsuses seisukohale, et isikut on võimalik alandada kas faktiväitega või väärtushinnanguga. Kriminaalkolleegium leidis, et neil juhtudel, mil au on alandatud väärtushinnanguga, puudub Eestis isikul tegelikult võimalus enese au kaitsmiseks tsiviilõiguslike vahenditega. Isikul on võimalik taotleda oma au kaitsmist vaid kriminaalõiguslike vahenditega, taotledes erasüüdistusasja algatamist KrK § 130 järgi. Tsiviilkolleegium kogu koosseisus leidis, et TsÜS § 23 alusel on isikul oma au kaitsmine võimalik ka juhul, kui tema au on teotatud väärtushinnanguga. Isiklike õiguste kaitse on sätestatud TsÜS §-dega 23-26 ja
19. Vastavalt TsÜS §-le 23 lg 1 on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist ja tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Kui isik leiab, et tema au on teotatud väärtushinnanguga, võib ta oma õigusi kohtus kaitsta, nõudes TsÜS §-s 23 lg 1 alusel au teotamise lõpetamist ja au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Kohtule esitatud hagiavalduses peab hageja märkima asjaolud, millega ta oma nõuet põhjendab (TsKS § 146 lg 2 p 5). Kohus otsustab tuvastatud asjaolude alusel, kas isiku au on teotatud või mitte. Õigusliku hinnangu sellele, kas au on teotatud väärtushinnanguga või faktiväitega, annab kohus. Juhindudes TsKS §-st 342 lg 1, kolleegium m ä ä r a s: Jätta läbi vaatamata Yens Marsen Lutheri kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
20. märtsi
21. a otsus Yens Marsen Lutheri hagis Ülo Pärnitsa ja AS-i Media vastu au teotavate andmete ümberlükkamiseks ja au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks ning anda asi lahendada Riigikohtu kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi vahelisele erikogule. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik, T. Vernik