3-2-1-104-97

3-2-1-104-97 MÄÄRUS Tartus

1. oktoobril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja T. Vernik, Jaan Terasmaa esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi ja Vasalemma sovhoosi esindaja vandeadvokaat K. Mällo osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. septembril
4. a. Jaan Terasmaa erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. mai
6. a. määruse apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamises Vasalemma sovhoosi hagis Jaan Terasmaa vastu lepingust tuleneva viivise 45 375 krooni saamiseks. Harju Maakohus rahuldas
7. detsembri
8. a. otsusega osaliselt Vasalemma sovhoosi hagi Jaan Terasmaa vastu. Maakohus registreeris
9. detsembril
10. a. J. Terasmaa teate apellatsioonkaebuse esitamisest. Apellatsioonkaebus saadeti maakohtule
11. detsembril
12. a. tähitult ning registreeriti kohtus
13. detsembril
14. a. Maakohus edastas apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes tagastas selle kirjaga läbivaatamatult maakohtule, kuna kaebus oli esitatud TsKS §-s 281 nimetatud tähtaja rikkumisega.
15. märtsi
16. a. määrusega tagastas maakohus TsKS § 281 lg 5 alusel apellatsioonkaebuse läbivaatamatult kaebuse esitajale. Määruse kohaselt registreeriti teade apellatsioonkaebuse esitamisest kohtus
17. detsembril
18. a. Ümbrik, millega teade saabus, oli frankeeritud
19. detsembril
20. a., mis näitab postimaksu tasumist, kuid ümbrikult puudus postiasutuse kalendertempli jäljend. RE Eesti Post saadetiste vastuvõtmise, töötlemise ja kättetoimetamise juhendi p. 32 kohaselt tembeldatakse kogu postiasutusest väljuv korrespondents musta templivärviga. Kohus leidis, et teadet ei edastatud postiasutusele tähtaegselt ning seetõttu on teade apellatsioonkaebuse esitamisest esitatud tähtaega rikkudes. Tallinna Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et ei ole tõendatud apellatsiooniteate postitamine ning tähtaja arvutamisel ei saa juhinduda TsKS §-st 39 lg
21. Apellandi väide frankeerimismasina kuupäeva ja postimaksu templijäljendi ning postiasutuse templijäljendi võrdsuse kohta on ebaõige. RE Eesi Post saadetiste vastuvõtmise, töötlemise ja kättetoimetamise juhendi p. 32 kohaselt tembeldatakse kogu postiasutusest väljuv korrespondents musta templivärviga ja postivagunites punase värviga. Ebaõige on ka apellandi märkus, et musta värvi kasutatakse ka postivagunites. Õige on apellandi selgitus, et frankeerimismasina punase templivärviga tempel tõendab postimaksu tasumist, mitte aga saadetise postitamist. Erikaebuses palutakse ringkonnakohtu määruse tühistamist ja apellatsioonkaebuse saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt on kohus rikkunud materiaal- ja protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus on ekslikult omistanud postitamisel määrava tähenduse templi värvile ja keeldunud postitempli värvi motiivil õigusemõistmisest. Ebaõige on ringkonnakohtu väide, et Eesti Posti juhendi p. 32 kohaselt tähendab frankeerimismasina jäljend ainult postimaksu tasumist. Frankeerimismasinate müügi ja registreerimisega delegeerivad postiasutused osa funktsioone (frankeerimise ehk postiteenuse eest tasumise, dateerimise) posti saatjale, jättes endale saadetise adressaadile toimetamise ja üleandmise funktsiooni. Kehtestatud tüübikinnitusele vastavad ning postiasutuses registreeritud frankeerimismasinate kuupäeva ja postimaksu templijäljendid võrdsustatakse postiasutuse postitempli jäljendiga. Frankeerimismasina templijäljendiga saadetise üleandmist postiasutusele tuleb samastada saadetise postitamisega. Vastustaja leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele. Kolleegiumi istungil palus J. Terasmaa esindaja kaebuse rahuldada selles toodud motiividel, Vasalemma sovhoosi esindaja palus jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada ja asi saata ringkonnakohtule sisuliseks lahendamiseks. Harju Maakohtu otsus tehti avalikult teatavaks
22. detsembril
23. a. Kooskõlas TsKS §-ga 281 lg 1 tuli apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult teatada maakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast, s.o. hiljemalt
24. detsembril
25. a. Vastavalt TsKS §-le 281 lg 2 pidi protsessiosaline, kes selle tähtaja jooksul teatas kohtule apellatsioonkaebuse esitamisest, esitama põhjendatud apellatsioonkaebuse hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Kuna põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõpp ei langenud tööpäevale, siis tulenevalt TsKS §-st 39 lg 2 oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks
26. detsember
27. a. Vastavalt TsKS §-le 39 lg 4 loetakse protsessitähtaeg järgituks, kui kaebus või muud dokumendid on ära antud postile tähtaja viimasel päeval enne kella
28. J. Terasmaa teade apellatsioonkaebuse esitamisest on maakohtus registreeritud
29. detsembril
30. a. Kirjaümbrik, millega teade apellatsioonist kohtule edastati, kannab markeerimis- e. frankeerimismasina
31. detsembri
32. a. kuupäevaga kalendertempli jäljendit. Kohus leidis, et teate postitamine ei ole tõendatud seepärast, et kirjaümbrikku ei ole postiasutuses tembeldatud musta templivärviga. RE Eesti Post ajutiste postieeskirjade p. 54 kohaselt peab kalendertempli kuupäev markeerimismasina jäljendil vastama postisaadetiste lähetamise kuupäevale. Lähetamise kuupäevale mittevastava kuupäevaga postisaadetised edastatakse saajale, lüües peale täiendava kalendertempli jäljendi, kusjuures esialgse kuupäevaga kalendertempli jäljend kriipsutatakse läbi. Seega postiasutustest väljaminevatel frankeeritud ümbrikel ei ole alati postiasutuse musta värvusega templijälge. Selle tõttu on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et frankeeritud kirjaümbrikul postiasutuse musta värvusega templijälje puudumine tõendab, et teadet ei postitatud. Kuna ümbrik, millega teade apellatsioonist maakohtule edastati kannab ainult
33. detsembri
34. a. kalendertempli kuupäeva jäljendit ning kohtumäärusega ei ole tuvastatud, et teadet ei edastatud kohtule posti poolt, siis tuleb apellatsioonkaebuse esitamisest teatamine lugeda tähtaegseks. Kuna järgitud on ka põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega, siis TsKS § 281 lg 5 kohaldamine ei ole õige. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 4, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
35. mai
36. a. määrus. Erikaebus rahuldada ja saata asi Tallinna Ringkonnakohtule Jaan Terasmaa apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks. Tagastada Andres Hallmägile
37. juunil
38. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: A. Kull, T. Vernik