← Eesti

3-2-1-108-97

3-2-1-108-97 MÄÄRUS Tartus

  1. novembril
  2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, L. Laarmaa, J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. novembril
  4. a Väino Rajangu erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. mai
  6. a määruse Väino Rajangu hagis Purdi Metskonna vastu omandiõiguse fakti tuvastamiseks. Järva Maakohtule esitatud hagis palus Väino Rajangu AÕS §-de 80 ja 81 ning
  7. a maaseaduse § 22 alusel tunnistada talu "Metsavaht A-105" kuulumine
  8. juunil
  9. a tema vanaisale Aleksei Lepsile. Hagiavalduse kohaselt asus A. Leps
  10. a seoses mõisa metsaülemaks saamisega elama Kuksema mõisas asunud tallu "Metsavaht A-105". Eesti Vabariigi algusest kuni
  11. a kevadeni töötas A. Leps Varangu Metskonna Tagametsa vahtkonnas metsavahina ja kasutas talu palgamaana. Tagametsa vahtkond likvideeriti
  12. a ja metskonna osa, kus asus talu "Metsavaht A-105", anti
  13. aprillil
  14. a üle Purdi Metskonnale. Vahtkonna likvideerimine andis A. Lepsile
  15. a maaseaduse § 22 kohaselt õiguse saada talu endale. Selleks olid täidetud kõik eeltingimused. Talu kuuluvust hageja vanaisale tõendavad tunnistajate ütlused selle üleandmise kohta ja kirjalikud tõendid. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kinnita esitatud tõendid veenvalt talu "Metsavaht A-105" kuulumist
  16. juunil
  17. a omandiõiguse alusel A. Lepsile. Kohus leidis, et tunnistajate ütlustega ei ole võimalik tõendada omandiõigust kinnisasjale. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse. Kohus leidis, et vastavalt TsÜS §-le 112 lg 2 p 1 on võimalik hagimenetluses tuvastada omandiõigust selle õiguse tunnustamise teel. Hageja nõue puudutab aga kinnisasjale omandiõiguse kindlakstegemist omandireformi käigus. Õigusvastaselt võõrandatud vara võõrandamisaegse omaniku tuvastamine toimub aga haldusmenetluses, sest Vabariigi Valitsuse poolt
  18. jaanuaril
  19. a kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra p 15.2 kohaselt ei saa kohus tuvastada, kellele kuulus avalduses märgitud vara õigusvastase võõrandamise hetkel. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon annab hinnangu hageja poolt esitatud tõenditele vara endise omaniku kohta ning komisjoni otsust saab vaidlustada halduskorras. Erikaebuses palub V. Rajangu tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kaebuse kohaselt tuvastab kohus vastavalt TsKS §-le 255 lg 1 fakte, millest sõltub üksikisiku või juriidilise isiku isikliku või varalise õiguse tekkimine, muutumine või lõppemine. Sama seadustiku paragrahv 256 kohaselt tuvastab kohus juriidilist fakti ainult siis, kui avaldajal ei ole teisiti võimalik saada seda fakti tõendavat dokumenti või kui kaotatud dokumenti ei ole võimalik taastada. Vormistatud dokumendid talu hageja vanaisale ülemineku kohta on aastate jooksul kaduma läinud. TsÜS § 112 lg 2 p 1 kohaselt on tsiviilõiguse kaitse viisiks ka õiguse tunnustamine. Ka Riigikohtu praktika kohaselt analoogilistes asjades lahendatakse omandiõiguslikud vaidlused hagimenetluses. Hagimenetluses omandiõiguse kindlakstegemist soovitas Riigikohtu tsiviilkolleegium oma
  20. mai
  21. a otsuses ja Järva Maavalitsuse ÕVVTK komisjon. Eelnevast tulenevalt kuulub omandiõiguse fakti tuvastamine hagimenetluses kohtu pädevusse. Kaebuse ülejäänud osas käsitletakse tõendeid, mis kinnitavad hageja vanaisa omandiõigust. Vastustaja peab ringkonnakohtu määrust seaduslikuks. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
  22. juunil
  23. a jõustunud omandireformi aluste seaduse § 16 lg 2 kehtestas, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse
  24. augusti
  25. a määrusega nr 161 kinnitati õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise kord (Kord). Korra p 15 lg 2 kohaselt tehakse avalduste ja tõendite läbivaatamisel kindlaks ka vara omanik õigusvastase võõrandamise hetkel. Tõendid, mille alusel ÕVVTK kohalik komisjon teeb kindlaks maa kuuluvuse, on loetletud Korra
  26. punkti
  27. lõikes. Arvestades Vabariigi Valitsuse
  28. augusti
  29. a määrusega nr 164 Korras tehtud muudatusi, on nendeks tõenditeks
  30. a ja järgmistel aastatel Eesti Vabariigi Katastriameti koostatud "Maksualuste maaüksuste nimekirjad", kinnistusraamatute sissekanded, ostu-müügilepingud, kohtuotsused, kinkelepingud ja pärandite vastuvõtudokumendid. Vabariigi Valitsuse
  31. veebruari
  32. a määrusega nr 36 kinnitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p 19.2 kohaselt kuulub loetletud dokumentide alusel maa omaniku tuvastamine õigusvastase võõrandamise hetkel kohaliku komisjoni pädevusse. Kui vara võõrandamise õigusvastasust või muid tõendamist vajavaid asjaolusid ei ole võimalik tõendada kirjalike tõenditega, on Korra p 22 kohaselt taotlejal õigus pöörduda nimetatud faktide tõendamiseks kohtu poole. Vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemiseks võib taotleja TsKS § 1 lg 1 kohaselt pöörduda maa- või linnakohtusse, kuna tegemist on väidetavalt varem eksisteerinud tsiviilõigussuhtest - omandisuhtest- tekkinud vaidlusega. Samuti pole isikul enne õigustatud subjektiks tunnistamise otsustamist võimalik vaidlustada halduskohtus omandiõiguse kui tsiviilõiguse kuulumist. Vara võõrandamisaegse omaniku kindlakstegemisega ei tunnista kohus isikut õigustatud subjektiks ega lahenda seega kohaliku komisjoni pädevusse antud asja. Õigustatud subjektiks tunnistamisel tõendamisele kuuluvate asjaolude tuvastamist kohtus enne õigustatud subjektiks tunnistamise otsustamist näeb ette ka Korra
  33. punkti
  34. lõige. Kui vaidlustatud küsimuses on tehtud kohtuotsus, siis osundatud sätte kohaselt kohtuotsusega tuvastatu osas kaebusi halduskorras sisuliselt läbi ei vaadata. Lahendades küsimust, kes oli vara omanik selle õigusvastase võõrandamise hetkel, juhindub kohus omandireformi aluste seadusest ja sellest tulenevatest õigusaktidest ning seadustest, mis kehtisid väidetava omandiõiguse tekkimise ajal. Vara õigusvastase võõrandamise aegse omaniku tuvastamine eeldab kohtuotsuses selliste juriidiliste faktide kindlakstegemist, mis võimaldavad isikut omanikuks pidada. Kui kinnisomandi tekkimine hageja väidetud viisil eeldas kirjalikke tehinguid või õigustoiminguid, siis TsKS § 90 kohaselt saab ka Korra p 22 alusel asja kohtus läbivaadates omandiõigust maale tõendada vaid kirjalike tõenditega. Nendeks ei pea aga olema ainult
  35. punkti 2 lõikes loetletud tõendid. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium m ä ä r a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  36. mai
  37. a määrus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Väino Rajangule
  38. juunil
  39. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, A. Kull, J. Luik, L. Laarmaa, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.