3-2-1-113-97

3-2-1-113-97 MÄÄRUS Tartus

1. oktoobril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kostja M. Galadjani osavõtul, tõlk L. Lombi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. oktoobril
4. a Missak Galadjani erikaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. juuni
6. a määruse Tallinna Linnakohtu
7. detsembri
8. a otsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmises Svetlana Galadjani hagis Missak Galadjani vastu abielu kestel soetatud ühisvara jagamises ja lapsele elatise nõudes. Tallinna Linnakohtu
9. detsembri
10. a otsusega jagati poolte abielu kestel soetatud ühisvara ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks poolte abielust sündinud poja A. Galadjani ülalpidamiseks 500 krooni kuus kuni poja täisealisuseni.
11. detsembril
12. a esitas kostja kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, tasudes ühtlasi riigilõivu 40 krooni.
13. jaanuari
14. a määrusega jättis linnakohus rahuldamata kostja taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus andis riigilõivu tasumiseks aega kuni
15. jaanarini
16. a. Kostja esitas
17. jaanuaril
18. a kohtule kviitungid nr 67340 ja 67339 kohtuotsusega väljamõistetud riigilõivu tasumise kohta täitevbüroole. Kohus tagastas need kostjale
19. jaanuaril
20. a kui asjasse mittepuutuvad. Kostja ei tasunud määratud tähtajaks täiendavalt riigilõivu ning kohus tagastas
21. jaanauri
22. a määrusega apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, ühtlasi märkides, et määruse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määrusest teadasaamisele järgnevast päevast. Nimetatud määrusele esitas M. Galadjan
23. jaanuaril
24. a erikaebuse, milles taotles kohtumääruse tühistamist ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kaebusele lisas ta kviitungi
25. jaanuaril
26. a 1099 krooni riigilõivu tasumise kohta ja Eesti Meremeeste haigla tõendi
27. jaanuarist kuni
28. jaanuarini
29. a ambulatoorsel ravil diagnoosiga südameisheemiatõbi viibimise kohta. Tallinna Ringkonnakohtu kirjaga
30. veebruarist
31. a tagastati M. Galadjani erikaebus linnakohtu
32. jaanuari
33. a määrusele läbivaatamatult, kuna nimetatud määrus ei ole vastavalt TsKS § 285 lg 2 edasikaevatav.
34. märtsil
35. a vaatas Tallinna Linnakohus läbi M. Galadjani taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kostja soovis linnakohtu otsuse tühistamist ühisvara jagamise ja elatise suuruse osas. Tasuda tuli riigilõivu 1165 krooni 60 senti, tasutud on aga
36. jaanuaril
37. a 1099 krooni. Kohus asus seisukohale, et apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamata jätmisel võib lugeda mõjuvaks perioodi
38. kuni
39. jaanuarini
40. a, sest nimetatud ajal oli apellant haige. Millegagi ei saa lugeda põhjendatuks apellatsioonkaebuse puuduste vaid osalist kõrvaldamist kuni
41. jaanuarini
42. a Perioodil
43. jaanuar 1997 a. kuni
44. jaanuar 1997 a. puudusid kostjal mõjuvad põhjused ja seetõttu ei kuulu ennistamisele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Kostja erikaebuse
45. märtsi
46. a määrusele jättis apellatsioonikohus rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning piisavalt motiveeritud ja vastavuses esitatud tõenditega. Kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et apellant ei olnud kogu mööda lastud tähtaja haige. Kassatsioonkaebuses palub M. Galadjan tühistada ringkonnakohtu
47. juuni
48. a. määruse ja kaebuse rahuldada ilma asja uuele läbivaatamisele saatmata. Kohus rikkus TsKS §-de 10 ja 47 sätteid ega näidanud ära maksmata jäänud riigilõivu suurust. Alles
49. märtsil
50. a sai ta teada tasumata riigilõivu suuruse.
51. detsembri
52. a kohtuotsuse järgselt südameisheemiatõbi teravnes ja ta polnud suuteline liikuma ja koormust taluma ning koguma raha riigilõivu jaoks.
53. jaanuaril
54. a paigutati ta Eesti Meremeeste Haiglasse ning määrati hiljem ambulatoorne ravi. Peale
55. jaanuari
56. a ta terveks ei saanud. Ta oli haige kuni
57. märtsini
58. a. Kohus rikkus TsKS § 54 lg 3 sätteid ega arvestanud, et tema pension on 1080 krooni ja sellest maksab ta elatist 500 krooni kuus. Vastustaja palub jätta apellatsioonikohtu määrse muutmata ning kassatsioonkaebuse rahuldamata. Kolleegiumi istungil jäi M. Galadjan erikaebuse seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus ei ole õige ja see tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Kostja apellatsioonkaebus tuleb saata linnakohtusse TsKS §-s 286 ettenähtud toimingute tegemiseks. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamine ning lahendamine (TsKS § 3 lg 2). Sellest ülesandest peavad kohtud asja menetlemisel juhinduma. Kohtud on lahendanud kostja erikaebust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning jätnud tähelepanuta, et kostja vaidlustas linnakohtu
59. jaanuari
60. a määruse, millega tema apellatsioonkaebus tagastati läbivaatamatult. Kostja soovis erikaebuses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Ringkonnakohus tagastas erikaebuse kirjaga, mis ei tulene seadusest. Määruse peale, millega apellatsioonkaebus tagastatakse läbivaatamatult võib TsKS § 285 lg 3 kohaselt esitada erikaebuse ringkonnakohtule 10 päeva jooksul puuduste kõrvaldamiseks antud tähtpäeva saabumise päevast arvates. Kui linnakohus apellatsioonkaebuse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja määruses ei märkinud tagajärgi, mis saabuvad kui puudusi tähtaja jooksul ei kõrvaldata, ei muutu hiljem tehtud apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamise määrus edasikaebamatuks. Kohus lahendas kahe määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise küsimust, mida oleks saanud ühe määrusega teha. Kohtute poolt erikaebuse lahendamata jätmise tõttu esitas kostja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse. Kostja esitas
61. detsembril
62. a apellatsioonkaebuse tähtaegselt. Kostja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 40 krooni. Täiendavalt tasus kostja
63. jaanuaril
64. a 1099 krooni ja
65. aprillil
66. a 66 krooni 40 senti. Kohus jättis kostja taotluse täiendava riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, kuid ei märkinud kui palju kostja peab tasuma veel riigilõivu. Kui kohus leidis, et apellatsioonkaebuse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu nõutavas suuruses, tuli kohtul ära näidata ka riigilõivu summa, mille pidi tasuma kostja kohtu näidatud tähtajaks. See nõue tuleneb seadusest. Kui apellant ei täida määratud tähtpäevaks temale esitatud nõudeid, tagastatakse kaebus läbivaatamatult (TsKS § 285 lg 2). Tähtaegselt täita saab nõuet, mis on väljendatud selgelt. Segadus riigilõivu täpse summa nimetamata jätmisel on tinginud selle, et kostja on tasunud riigilõivu rohkem kui seaduses ette nähtud (40 + 1099 + 66.40 = 1205 krooni 40 senti). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kuulub TsKS § 43 lg 1 alusel ennistamisele. Tähtaja ennistamiseks on kaalukad põhjused kuna ringkonnakohus jättis kostja erikaebuse apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrusele menetlemata. Juhindudes TsKS § 346 p 4, kolleegium m ä ä r a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
67. juuni
68. a määrus. Ennistada Missak Galadjanile apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega Tallinna Linnakohtu
69. detsembri
70. a otsusele ning saata apellatsioonkaebus Tallinna Linnakohtusse TsKS §​s 286 märgitud toimingute tegemiseks. Erikaebus rahuldada Tagastada Missak Galadjanile
71. juunil
72. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed L. Laarmaa, J. Luik