3-2-1-122-97

3-2-1-122-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. oktoobril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium kooseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja H. Jõks, hageja H. Lasna esindaja vandeadvokaat K. Roosalu ja kostja F. Suviste esindaja vandeadvokaat M. Normanni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. oktoobril
4. a Harry Lasna kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. juuni
6. a otsuse Harry Lasna hagis Pärnu Linnavalitsuse ja Felonilla Suviste vastu eluruumi ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt tunnistati Harry Lasn õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Pärnu linnakomisjoni
7. märtsi
8. a otsusega nr 17 omandireformi õigustatud subjetiks Pärnus Supeluse 8/Karuselli 2 asuva krundi ja sellel asuvate hoonete suhtes. Pärnu Linnavalitsuse
9. augusti
10. a korraldusega nr 8-p otsustati hagejale Supeluse 8/Karuselli 2 asuvad 3 maja tagastada. Pärnu Linna Elamukoondis andis
11. augusti
12. a aktiga majad H. Lasna esindajale üle.
13. septembril
14. a registreeriti vaidlusalune elamu hageja nimele. Pärnu Linnakohtu
15. mai
16. a otsusega tunnistati linnavalitsuse
17. augusti
18. a korraldus - Supeluse 8-6 elamu C tagastamise osas seadusevastaseks. See kohtuotsus jäeti Tallinna Ringkonnakohtu
19. juuni
20. a otsusega muutmata. Pärnu Linnavalitsuse
21. novembri
22. a korraldusega nr 564-p tühistati linnavalitsuse
23. augusti
24. a korralduse nr 8-p p 1.3 hagejale Supeluse 8-6 elamu C tagastamise kohta ning kohustati Pärnu Linnavaraametit korraldama elamu C tagastamine munitsipaalettevõtte Kesklinn bilanssi. Pärnu Linnavalitsus müüs elamu
25. novembril
26. a Felonilla Suvistele. Hagis palus H. Lasn tunnistada kehtetuks Pärnu Linnavalitsuse Elamuameti ja Felonilla Suviste vahel
27. novembril
28. a sõlmitud eluruumi ostu-müügilepingu. Hageja leidis, et Pärnu Linnavalitsuse
29. novembri
30. a korraldust elamu C tagastamise kohta ME Kesklinn bilanssi täidetud ei ole. ME Kesklinn ja H. Lasna vahel ei ole vormistatud üleandmise-vastuvõtmise akti elamu C võtmiseks ME Kesklinn bilanssi. ME Kesklinn omandiõigus Supeluse 8 elamule C saab tekkida ainult H. Lasna poolt elamu üleandmise-vastuvõtmise akti alusel või elamu võõrast ebaseaduslikust valdusest väljanõudmisega kohtuotsuse alusel. Neid dokumente elamu C kohta ei ole. Seetõttu ei ole elamu C omandiõigus ME-le Kesklinn üle läinud. Kuna elamu C omandiõigus ei ole ME-le Kesklinn üle läinud, siis puudus Pärnu Linnavalitsuse Elamuametil õigus müüa talle mittekuuluvat vara F. Suvistele. Pärnu Linnakohus otsustas jätta hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sai hageja omandiõiguse hoonele C haldusakti alusel, mis on kohtuotsusega tunnistatud seadusevastaseks. Seadusevastaseks tunnistatud haldusakti alusel tekkinud omandiõigus ei ole seaduslik. Tuginedes TsÜS-i §-dele 58, 65, 66 lg 2, 3, 4 tekkis hageja omandiõigus hoonele C ebaseadusliku õigustoimingu alusel, mis on kehtetu algusest peale. Hageja viited TsÜS §-dele 67 lg 1, 112 lg 2 p 3, Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra ja hoonete registreerimise juhendi sätetele ei ole asjakohased. Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Leiti, et linnakohtu otsus on õige lõppjäreldustes, kuid mitte otsuses toodud motiividel. AÕS-i § 92 lg 3 kohaselt peab omandi üleminekuks olema õiguslik alus. H. Lasnal omandiõigust hoonele C Pärnus Supeluse 8/Karuselli 2 hoone üleandmisega
31. augustil
32. a ei tekkinud, sest Pärnu Linnavalitsuse
33. augusti korraldus nr 8-p oli hoone C hagejale tagastamise osas ebaseaduslik ning tühistati linnavalitsuse
34. novembri
35. a korraldusega. Vaidlusalune hoone anti
36. augustil
37. a hageja valdusse ning on tema valduses ka käesoleval ajal. See ei tähenda aga hageja omandiõiguse tekkimist hoonele C. Kuna Pärnu Linnavalitsus müüs hoone omanikuna selles asuva korteri seaduslikult, puudub ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks alus. Kassatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus tervikuna. Kassaator leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt H. Lasnal ei tekkinud omandiõigust hoonele C Pärnus Supeluse 8/Karuselli 2, on vastuolus Eesti Vabariigi Valitsuse
38. veebruari
39. a määrusega kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" punktiga
40. Eelnimetatud määruse kohaselt läheb omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast. Ringkonnakohus on alusetult leidnud, et hoone C anti
41. augustil
42. a H. Lasna valdusse ning on tema valduses ka käesoleval ajal, kuid H. Lasnal omandiõigust hoonele ei tekkinud. Vastavalt kehtivatele õigusaktidele antakse vara tagastamise menetluses üle vara omandiõigus, mitte aga ainult valdusõigus. Vastuvõetud haldusaktid ei ole lõpetanud H. Lasna omandiõigust hoonele. Samuti ei ole ringkonnakohus oma otsuses märkinud, millistele materiaalõigusnormidele kohus tugines, väites, et H. Lasnal tekkis ainult hoone valdusõigus, mitte aga omandiõigus. Vastustajad F. Suviste ja Pärnu Linnavalitsus palusid jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. F. Suviste leiab, et kaebus on ilmselt põhjendamatu. Kassatsioonimenetluses kassaatori poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased. Pärnu Linnavalitsus väidab oma vastuses, et hoone Supeluse 8-6 (elamu C) ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ja seetõttu vastavalt omandireformi aluste seaduse §-le 12 lg 3 p 2 ei kuulu tagastamisele. H. Lasna omandiõigus elamule C tekkis haldusakti alusel, kuid nimetatud akt on kohtuotsuse alusel tunnistatud ebaseaduslikuks. Seega ei saa tekkinud omandiõigus olla seaduslik. Tsiviilkolleegiumi istungil jäid poolte esindajad oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub muutmisele põhjenduste osas TsKS § 347 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et hageja omandiõigust vaidlusalusele hoonele ei tekkinud, kuna hoone tagastamise korraldus oli seadusevastane ja tühistati hilisema korraldusega. Seejuures tugineti AÕS §-le 92 lg 3, mille kohaselt omandi üleminekuks peab olema õiguslik alus. H. Lasna omandiõigus vaidlusalusele hoonele tekkis enne asjaõigusseaduse jõustumist ja on väär käsitleda H. Lasna omandiõiguse tekkimist õigusvastaselt võõrandatud varale selle tagastamise käigus tulenevalt AÕS sätetest. Enne asjaõigusseaduse jõustumist kehtinud omandiseaduse § 6 lg 1 kohaselt oli omandiõiguse tekkimise üheks viisiks selle taastamine. Vabariigi Valitsuse
43. veebruari
44. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" (korra) p 48 järgi läheb omandiõigus tagastatavale varale üle õigustatud subjektile üldjuhul vara üleandmise akti allakirjutamise päevast, kui vara tagastamise korralduses või üleandmise aktis pole ette nähtud teisiti. Omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale läheb üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast.
45. augusti
46. a vara üleandmise akti kohaselt pidi vara vastuvõtja H. Lasn registreerima omandiõiguse ülemineku riigiorganeis. Seega oli hageja omandiõiguse tekkimine vaidlusalusele hoonele seotud selle üleandmise ja registreerimisega. Eeltoodust järeldub, et hiljem seadusevastaseks tunnistatud vara tagastamise korraldus oli küll üheks eelduseks vara omandiõiguse üleminekul, kuid selle alusel ei tekkinud iseenesest veel omandiõigust. Kuna hoone tagastamise korralduse alusel ei tekkinud omandiõigust, siis ka selle korralduse tühistamine ei lõpeta omandiõigust. Eeltoodust tulenevalt on väär ringkonnakohtu seisukoht, et hagejal ei ole tagastatud varale omandiõigust tekkinud. Sellest ekslikust seisukohast tegi ringkonnakohus väära järelduse, et ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli hoone omanikuks Pärnu linn. Muid asjaolusid, mis kinnitaksid, et Pärnu linn oli vaidlusaluse hoone omanik selle müümise ajal, ei ole tuvastatud. Hageja ei olnud nõus kohtuväliselt hoonet omavalitsuse omandisse tagastama. Pärnu linn sai selleks õigustatud isikuna vaidlustada H. Lasna omandiõigust kohtus. Kuna seda ei tehtud ja puudub jõustunud kohtuotsus kellegi teise omandiõiguse tunnistamise kohta vaidlusalusele hoonele, siis tuleb vaatamata tagastamise korralduse tühistamisele pidada H. Lasna hoone omanikuks selle F. Suvistele müümise ajal.
47. novembri
48. a ostu-müügilepingu järgi müüs Pärnu Linnavalitsuse Elamuamet Pärnus Supeluse 8 korteri 6, mis koosneb 4 toast ja moodustab 100 protsenti elamu korterite üldpinnast, erastamisväärtpaberite eest samas korteris elavale F. Suvistele. Lepinguobjekti üleandmine ostjale loeti toimunuks lepingu allakirjutamisega. Kohtu poolt tuvastatu ei anna alust väiteks, et omand anti üle selleks õigustatud isiku - Pärnu linna - poolt. Hoone üleandmine ostu-müügilepingu järgi isiku poolt, kes polnud õigustatud omandit üle andma, ei too iseenesest aga kaasa ostu-müügilepingu tühisust, sest AÕS § 95 järgi on vallasasja omandamine võimalik ka isikult, kes ei olnud õigustatud omandit üle andma. Eluruumide erastamise seaduse § 13 lg 1
49. detsembril
50. a jõustunud redaktsiooni kohaselt tekib omandiõigus erastatavale eluruumile vastavalt AÕS §-le
51. Kui ennast omanikuks pidav isik leiab, et tema omandiõigust on rikutud asja võõrandamisega isiku poolt, kes polnud õigustatud omandit üle andma, saab ta oma õigust kaitsta omandi kaitse hagiga. Kes on vaidlusaluse hoone C omanik, selgub omandi kaitse hagi lahendamisel. Sellist hagi pole asjas esitatud. Juhindudes TsKS §-st 346 p 4, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
52. juuni
53. a otsus muuta põhjenduste osas. Jätta sellest välja seisukoht, et hoone anti Harry Lasna valdusse ning on tema valduses käesoleva ajani kuid omandiõigust elamule C tal ei tekkinud ning selle hoone omanikuks
54. novembril
55. a oli Pärnu linn. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada hageja esindajale Maret Kärdile
56. juulil
57. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa