3-2-1-131-97

3-2-1-131-97 MÄÄRUS Tartus

1. detsembril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, kostja D.F. Küütsi esindaja vandeadvokaat Peeter Järve osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. novembril
4. a Valdur Kivi erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. augusti
6. a menetluse lõpetamise määruse Valdur Kivi hagis Daniel-Friedrich Küütsi vastu maakasutuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks.
7. aprilli
8. a esitatud hagis palus Valdur Kivi tunnistada seadusevastaseks Daniel- Friedrich Küütsi maakasutus, mis tekkis Põlva Maavalitsuse
9. veebruari
10. a määruse nr 46 alusel. Avalduse kohaselt võeti Põlva Maavalitsuse
11. veebruari
12. a määruse nr 46 alusel Veriora sovhoosi maakasutusest ära 19,5 ha maad ja anti see Daniel-Friedrich Küütsile tähtajata kasutada talu rajamiseks. Hageja esitas avalduse maa tagastamiseks
13. novembril
14. a ja ÕVVTK Põlva Maakonna komisjoni
15. aprilli
16. a otsusega nr 2192 tunnistati Valdur Kivi ja Daniel-Friedrich Küüts õigustatud subjektideks Veriora vallas "Jõevara Toomas 24" talu maa osas kumbki 1/2 ulatuses. Määrus maa tähtajata kasutada andmiseks on tehtud pärast
17. oktoobrit
18. a. Kostjale ei olnud antud maad ajutiseks kasutamiseks ja vajalikud kooskõlastused ei olnud saadud enne
19. oktoobrit
20. a. Seega on maa tähtajata kasutusse andmisega rikutud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
21. oktoobri
22. a otsuse Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta p-s 3 ja Ülemnõukogu
23. detsembri
24. a otsuse Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta ps 2.6 sätestatut. Viimatinimetatud otsuse punkti 2.2 kohaselt kuuluvad pärast
25. oktoobrit
26. a tehtud maa tähtajata kasutamiseks andmise otsused, mis on vastuolus maareformi seadusega endise omaniku või tema õigusjärglase hagi alusel läbivaatamisele kohtus. Maa tähtajata kasutada andmisega on rikutud hageja kui maareformi õigustatud subjekti õigusi. Põlva Maakohtu
27. mai
28. a otsusega jäeti V. Kivi hagi maakasutuse ebaseaduslikuks tunnistamiseks rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tagastatakse õigusvastaselt võõrandatud vara ORAS § 17 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse
29. veebruari
30. a määrusega nr 36 on kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord. Nimetatud korra p 49 kohaselt otsustab kohaliku omavalitsuse täitevorgan õigustatud subjektidele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise. Veriora Vallavalitsus ei ole teinud hagejale maa tagastamise või tagastamata jätmise korraldust. Kostjale maa tähtajata kasutada andmisel
31. veebruaril
32. a ei olnud hagejal sellele maale tekkinud õigusi. Hageja väide, et maa kasutada andmisega rikuti tema kui õigustatud subjekti õigusi, on oletuslikku laadi. Sellest järeldas maakohus, et hageja subjektiivseid tsiviilõigusi kostjale maa kasutada andmisega ei rikutud. Veriora Vallavalitsus on pädev otsustama, kas maa kuulub hagejale tagastamisele või mitte. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse TsKS § 218 lg 1 alusel, kuna maakohus on protsessiõiguse norme rikkudes teinud otsuse asjas, mis ei kuulu tema pädevusse. Hagis vaidlustati D.-F. Küütsi maakasutus seetõttu, et maakasutuse aluseks olnud Põlva Maavalitsuse määrus on seadusevastane. Seega ei ole tegemist tsiviilasjaga TsKS § 1 lg 2 mõttes ning asi ei kuulu maakohtu pädevusse. ORAS-i § 3 lg 3 järgi tagastatakse või kompenseeritakse omandireformi käigus vara samas seaduses ning muudes normatiivaktides sätestatud korras. Omandireformi käigus toimub vara tagastamise või kompenseerimise otsustamine halduskorras ning selle käigus tekkinud vaidlused lahendatakse halduskohtus. Erikaebuses leitakse, et Tartu Ringkonnakohtu määrus ei ole seaduslik. AÕS RakS § 18 lg 2 kohaselt kuuluvad vaidlused maa eraldamise õigsuse üle lahendamisele kohtus. Õigustatud subjektil on õigus esitada nõudeid isikute vastu, kelle valduses on vara, mille suhtes ta on tunnistatud õigustatud subjektiks. Õigustatud subjekt esitas nõude isiku vastu, kelle valduses on maa. Vara väljanõudmine võõrast ebaseaduslikust valdusest, samuti kasutusõiguse lõpetamine, ei toimu õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamise käigus. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan otsustab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise, kuid tema kompetentsi ei kuulu vara omandi ja valdusega seotud vaidlused, samuti ei ole tal õigus tühistada taluseaduse alusel tekkinud maakasutust. Vastustaja vaidleb erikaebusele vastu. Vaidlusalune talumaa ei ole tagastatud ega kantud kinnistusse, seetõttu ei ole V. Kivi selle maa omanik. Kolleegiumi istungil nõustus kostja esindaja vandeadvokaat P. Järv ringkonnakohtu määruse tühistamisega ja palus teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus on lõppjärelduses seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Kohtute pädevus on kindlaks määratud kohtumenetlust reguleerivate seadustega. Tulenevalt
33. septembril
34. a jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku §-dest 3 lg 1 p 1 ja 4 lg 1 p 4 kuulub kohaliku omavalitsuse täitevorgani õigusakti peale esitatud kaebuse läbivaatamine halduskohtu pädevusse. Valdur Kivi ongi vaidlustanud Põlva Maavalitsuse kui
35. a eksisteerinud kohaliku omavalitsuse täitevorgani
36. veebruari
37. a määruse ja selle alusel tekkinud D.F. Küütsi maakasutuse seaduslikkuse. Seega eeltoodud põhjustel kuulub vaidlus maa eraldamise õigsuse üle halduskohtu pädevusse. Asjakohane pole kassaatori viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
38. detsembri
39. a otsusele tsiviilasjas III-2/1-97/
40. Viidatud asjas ei vaidlustatud mitte maa eraldamise otsust kui haldusakti vaid seda, et pärast maa andmise otsust ei viidud maa andmist MaaK-s sätestatud korras lõpule. Juhindudes TsKS §-st 346 p 1, kolleegium m ä ä r a s: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
41. augusti
42. a määrus jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa