3-2-1-136-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus
- detsembril
- a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja L. Laarmaa, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja J. Aasma osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
- detsembril
- a Jelena Aasma kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
- juuni
- a otsuse Jelena Aasma hagis AS Terasmees vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ning töötasu ja hüvitise saamiseks. Jelena Aasma töötas
- jaanuarist
- a AS-s Terasmees pearaamatupidajana kohakaasluse alusel.
- märtsil
- a lõpetas kostja hagejaga töölepingu töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 3 alusel seoses koondamisega. Hagi kohaselt koondamisest ette ei teatatud, teist tööd ei pakutud ning hüvitist ei makstud. Hageja palus tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, sest
- jaanuaril
- a muudeti temaga sõlmitud töölepingut poolte kokkuleppel: hageja asus AS-i Terasmees pearaamatupidajana tööle põhikohaga alates
- veebruarist
- a ja tema palk samast kuupäevast oli 15 000 krooni kuus. Hageja palus välja mõista kostjalt hüvitisena kuue kuu keskmise palga 70 996 krooni, lõpparve ja tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 11 833 krooni, lõpparvega vähemmakstud veebruarikuu töötasu 4821 krooni ja märtsikuu töötasu 5 893 krooni ning vähemmakstud puhkusetasu kompensatsioni 3 774 krooni, kokku 97 317 krooni. Tallinna Linnakohus rahuldas hagi osaliselt. Kostjalt mõisteti välja vähemmakstud töötasu 4 821 krooni. Rahuldamata jäeti hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt töötas hageja kostja juures pearaamatupidajana kohakaasluse alusel. AS-i Terasmees juhatuse koosolek otsustas
- märtsil
- a pearaamatupidaja koha koondada. TLS § 95 kohaselt ei pea kohakaaslasele töölepingu lõpetamisest ette teatama ega hüvitist maksma. AS-i Terasmees juhatus, kelle kompetentsi vastavalt põhikirja p-le 36.3 kuulub pearaamatupidaja tööle võtmine, ametist vabastamine, töökohustuste ja töötasu määramine, ei olnud teadlik
- jaanuaril
- a hageja kodus tehtud töölepingu muudatustest, millele kirjutas alla kostja endine juhataja. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tegi linnakohus õigesti kindlaks, et poolte vahel
- jaanuaril
- a sõlmitud töölepingu p-de 1 ja 4.1 järgi asus hageja tööle pearaamatupidajana kohakaasluse alusel. AS-i Terasmees juhatuse
- märtsi
- a otsuse alusel lõpetas kostja
- märtsil
- a hagejaga töölepingu TLS § 86 p 3 alusel seoses pearaamatupidaja töökoha koondamisega. TLS § 95 järgi võib tööandja kohakaaslasega töölepingu lõpetada TLS §-s 86 ettenähtud alustel, sellest ette teatamata, hüvitist maksmata ning muid tagatisi rakendamata. AS-i Terasmees põhikirja p 36.3 kohaselt kuulub pearaamatupidaja ametisse määramine, ametist vabastamine, töötasu ja töökohustuste määramine aktsiaseltsi juhatuse kompetentsi. AS-i Terasmees juhatus ei ole arutanud hagejaga
- jaanuaril
- a sõlmitud töölepingu muutmist. Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu. Hageja leidis, et tema töölepingu muutmine ja põhikohaga töölevõtmine on seaduslik. Töölepingu põhikohaga tööleasumiseks sõlmis temaga vastavate volitustega isik. Töötajale ei saa panna kohustust kontrollida tööandja esindaja pädevust. Vastustaja palus jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja leidis, et kostja ei ole kunagi aktsepteerinud hageja ja endise juhataja E. Risti vahel sõlmitud kokkulepet. Kolleegiumi istungil jäi kassaator kassatsioonkaebuse põhjenduste juurde. Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonikohus lahendas asja tuvastatud asjaoludel TLS §-de 86 p 3 ja 95 ning AS-i Terasmees põhikirja p 36.3 alusel ja ei ole materiaalõiguse norme vääralt kohaldanud. Juhindudes TsKS § 346 p-st 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
- juuni
- a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Laarmaa Liikmed J. Luik, T. Vernik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.