3-2-1-138-97

3-2-1-138-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

1. detsembril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, kostja O. Pavlovi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. detsembril
4. a Larissa Karamõeva kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu
5. septembri
6. a otsuse Larissa Karamõeva hagis Oleg Pavlovi vastu ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks. Larissa Karamõeva taotles Oleg Pavloviga
7. jaanuaril
8. a sõlmitud ehitise ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist põhjusel, et tema ei kirjutanud lepingule alla. Tartu Linnakohus jättis hagi
9. augusti
10. a otsusega rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus vaatas asja läbi üksnes L. Karamõeva kaebuse põhjal ja jättis
11. septembri
12. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt nähtub
13. jaanuaril
14. a sõlmitud ostu-müügilepingust, et lepingu notariaalsel tõestamisel kontrollis notar poolte isikusamasust, nende teo- ja otsusevõimet ning leidis, et lepingu tekst vastab poolte vabale tahtele. Ringkonnakohus leidis, et apellandi väited, et ta ei avaldanud tahet võõrandamistehingu tegemiseks, on paljasõnalised. Väide, et notariaalselttõestatud lepingule ei kirjutanud alla tema, on ümber lükatud ekspertiisiaktiga ning seega on alusetu ka L. Karamõeva väide, et võõrandamistehingu sõlmis isik, kellel puudusid selleks volitused. Kassatsioonkaebuses taotles L. Karamõeva Tartu Ringkonnakohtu
15. septembri
16. a otsuse tühistamist ja asja ringkonnakohtus uuesti läbivaatamist. Kassatsioonkaebuse väidete kohaselt kuulub apellatsioonikohtu otsus tühistamisele olulise protsessiõigusnormide rikkumise tõttu. Kassatsioonkaebuses märgitakse, et ringkonnakohtu poolt asja lahendamisel kirjalikus menetluses üksnes kaebuse põhjal rikuti oluliselt hageja põhiseadusega ning rahvusvahelise konventsiooniga tagatud õigusi ja viidatakse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 6 p 1, mille kohaselt on igaühel oma tsiviilõiguste ja -kohustuste või temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele. Vastustaja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata ning toetas seda seisukohta ka kolleegiumi istungil. Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsKS § 347 p 2 alusel protsessiõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Riigikogu ratifitseeris
17. märtsi
18. a seadusega inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Ratifitseerimise seaduse §-is 1 märgitakse: "Vastavalt konventsiooni artiklile 64 deklareerib Eesti Vabariik, et ta ei saa, kuni vastavate muudatuste tegemist tsiviilkohtupidamise seadustikus, tagada ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, konventsiooniartiklis 6 ettenähtud õigust avalikule asja arutamisele apellatsioonikohtus (ringkonnakohtus), kuna tsiviilkohtupidamise seadustiku §-des 292 ja 298 ettenähtud juhtudel võib asja lahendada kirjalikus menetluses." Seaduse kuulutas Vabariigi President välja
19. märtsil
20. a ja see avaldati
21. aprillil
22. a Riigi Teatajas II nr 11/12 art
23. Seega jõustus seadus
24. aprillil
25. a ja ajaks, millal ringkonnakohus asja arutas TsKS § 292 kohaselt ilma sellest pooltele teatamata oli üks aasta seaduse jõustumisest möödunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on TsKS § 298 tõlgendamisel selle põhiseaduse §-le 24 vastavuse aspektist asunud seisukohale, et põhiseaduse § 24 rikkumisega ei ole tegemist, kui ei vaidlustata asja tõenduslikku külge vaid üksnes õiguslikku külge -
26. oktoobri
27. a otsus nr 3​2-1117-
28. Samal seisukohal on kolleegium ka TsKS § 292 rakendamise osas. Kuigi Riigikogu ei ole teinud tsiviilkohtupidamise seadustikus vajalikuks peetud muudatusi, tuleb eelmärgitud konventsiooni Eestis kohaldada, sest see on kooskõlas põhiseaduse §-ga
29. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 p 1 kohaselt on suuline asja arutamine vajalik kui apellatsioonkaebus puudutab asja faktilist külge. Arvestades seda, et asja lahendamisel on kohus hinnanud esimese astme kohtu lahendi tõenduslikku külge, tuleb kohtuotsus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule kohtuistungil läbivaatamiseks ning sellest teatada protsessiosalistele. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
30. septembri
31. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Larissa Karamõevale
32. oktoobril
33. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik