Obsah (8)

§ 203§ 40§ 201§ 213§ 43§ 232§ 226§ 346

3-2-1-141-97 MÄÄRUS Tartus 29. detsembril 1997. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 15. detsembril 1997. a

§-st 205 tulenevalt ei saa pool, kelle vastu tagaseljaotsus tehti, sellele vahetult apellatsioonkaebust esitada, vaid võib taotleda menetluse taastamist samas kohtus ja siis kohtuotsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata. 27. novembril esitas S. Metelkin avalduse menetluse taastamiseks. Järgmisel päeval tagastas linnakohus selle avalduse põhjusel, et

§ 203

alusel on menetluse taastamist õigus taotleda 10 päeva jooksul pärast otsusest teada saamist. Kuna tähtaeg on mööda lastud ja selle ennistamist ei ole taotletud, siis on S. Metelkin kaotanud protsessitoimingu tegemise õiguse ja avaldus tagastatakse läbivaatamatult (

§ 40). Peale seda vahetasid S.

Metelkin ja kohus avaldusi ja kirju veel

1. ja
2. detsembril
3. a. S. Metelkin leidis, et eeltoodud põhjused on tähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused, kuna ta vaidlustas kohtuotsuse apellatsioonkaebust esitades 10 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast. Tallinna Linnakohtu
4. veebruari
5. a määrusega jäeti avaldus kaja esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud S. Metelkinil kaalukaid põhjusi protsessitoimingu tähtaja möödalaskmiseks. Kohtuotsus saadeti kostjatele
6. märtsil. Otsust ei ole sideasutuse poolt kohtule tagastatud. Kostja väide, et ta sai kohtuotsusest teada
7. novembril, on paljasõnaline. Nõuetekohase kaja esitas S. Metelkin alles
8. detsembril. Tallinna Ringkonnakohtu
9. juuni
10. a määrusega jäeti linnakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et S. Metelkin oli
11. märtsi
12. a kohtuistungile kutsutud tsiviilkohtupidamise seadustikus ettenähtud korras. Toimikus oleva märkuse kohaselt saadeti kohtuotsus S. Metelkinile
13. märtsil
14. a. Isegi kui eeldada, et S. Metelkin sai otsusest teada
15. novembril
16. a, nagu ta ise oma avalduses kinnitas, oli tal aega kaja esitamiseks
17. novembrini
18. a. Selle aja jooksul S. Metelkin kaja ei esitanud ja tähtaja möödalaskmiseks mõjuvaid põhjusi ei olnud. Erikaebuses palus S. Metelkin ringkonnakohtu määruse tühistada. Ringkonnakohtu järeldused ei ole kooskõlas asja materjalidega. S. Metelkin ei olnud teadlik asja arutamisest linnakohtus ja kohtu poolt väidetavalt saadetud kohtuotsust ta kätte ei saanud. Kohtu arhiivist sai ta vajalike dokumentide koopiad ja pärast nende tõlkimist
19. novembril sai ta teada kohtuotsuse sisust.

§ 201lg 4 kohaselt tuleb tagaseljaotsuses märkida, et tegemist on tagaseljaotsusega.

1. märtsi
2. a kohtuotsuses ei olnud see üheselt märgitud, mis ajas S. Metelkini segadusse ja ta esitas ekslikult
3. novembril
4. a apellatsioonkaebuse koos tähtaja ennistamise taotlusega. Kaebus oli esitatud 10 päeva jooksul, nagu seda seadus nõuab. Kirjavahetus kohtuga kestis kuni
5. detsembrini ja seda tuleb pidada tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Ka ei ole õige ringkonnakohtu otsuse väide, et kohtuotsus on täidetud. S. Metelkin kasutab eluruumi käesoleva ajani. Vastuses erikaebusele leidis hageja, et kostjad olid asja arutamisest ja kohtuotsusest teadlikud, kuid hoidusid teadlikult kõrvale kohtuistungitest ja kohtuotsuse täitmisest. Menetluse taastamise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvaid põhjusi. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu määrus tuleb tühistada protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.

§ 201

lg 1, 4 ja 5 kohaselt on tagaseljaotsus kohtulahend, mis tehakse seadusega sätestatud juhtudel ühe või mõlema poole puudumisel kas eelmenetluses või kohtuistungil. Tagaseljaotsuses tuleb märkida, et tegemist on tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus jõustub, kui sellele ei esitata menetluse taastamise avaldust (kaja) ega apellatsioonkaebust.

§ 203

lg 1 kohaselt võib pool, kelle vastu tagaseljaotsus tehti, 10 päeva jooksul pärast otsusest teada saamist taotleda samalt kohtult menetluse taastamist. Apellatsioonikohus leidis, et kui S. Metelkin sai kohtuotsusest teada

1. novembril, siis oli tal aega kaja esitamiseks
2. novembrini
3. a. Selle aja jooksul kaja ei esitatud ja tähtaja möödalaskmiseks mõjuvaid põhjusi ei olnud. Apellatsioonikohus rikkus

§ 213lg 1 p 5 sätteid ning ei põhjendanud, miks ei peetud kaalukaks põhjusi, mida S.

Metelkin esitas kaja esitamise tähtaja ennistamise avalduses. Apellatsioonikohus jättis tähelepanuta, et

1. novembril, s.o. 10 päeva jooksul pärast otsusest teada saamist, esitas S. Metelkin apellatsioonkaebuse koos avaldusega tähtaja ennistamiseks. Sealt edasi vahetasid S. Metelkin ja kohus avaldusi ja kirju kuni
2. detsembrini.

§-de 3 lg 2 ja 10 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tsiviilasja õige ja võimalikult kiire läbivaatamine ning lahendamine ning protsessiosalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamine, protsessitoimingute tegemise või tegemata jätmise tagajärgede eest hoiatamine ja protsessiosaliste soovil kaasabi osutamine nende õiguste teostamisel.

§ 43lg l kohaselt võib kohus kaalukatel põhjustel mööda lastud tähtaja ennistada.

Kaalukaks põhjuseks võib olla ka kohtu enda mitteõiguspärane tegevus (kohtuotsuse jõustamine, teadmata kas pool, kelle vastu tagaseljaotsuses tehti, ka otsusest teada sai). Kolleegium juhib tähelepanu, et kohtuotsus peab olema üheselt mõistetav ja vastama kohtuotsusele esitatavatele nõuetele. Kohtuotsust vormistades pidanuks linnakohus kohtulahendi alguses kohe märkima, et kohtuotsus on tagaseljaotsus. Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse otsuse tegemise aeg (

§ 232

lg 2) ja kohtuotsus kannab allakirjutamise kuupäeva (

§ 226lg 5).

Linnakohus on otsuse sissejuhatuses märkinud kohtuistungi kuupäevaks

1. märts, mis ei ole otsuse tegemise aeg, sest kohtuotsus kirjutati alla
2. märtsil. Linnakohtu otsuse resolutsioonis on ebaõigesti selgitatud kostja õigust taotleda menetluse taastamist 10 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisele järgnevast päevast. Otsuse teatavaks tegemise päev oli
3. märts. Kostjatele sel päeval kohtuotsus teatavaks ei saanud. Seaduse järgi on kostjatel, keda kohtus ei olnud, õigus 10 päeva jooksul pärast otsusest teada saamist taotleda menetluse taastamist (

§ 203lg 1).

Apellatsioonikohus nendele asjaoludele tähelepanu ei pööranud. Juhindudes

§ 346

p-st 2 kolleegium määras: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. juuni
2. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Erikaebus rahuldada. Tagastada Sergei Metelkinile
3. septembril
4. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J.Luik Liikmed: L.Laarmaa, T.Vernik