← Eesti

3-2-2-5-97

3-2-2-5-97 MÄÄRUS Tartus

  1. aprillil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, Eesti Demokraatliku Tööpartei esindajate vandeadvokaatide M. Leedu ja T. Liiviku ning Justiitsministeeriumi esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. märtsil
  4. a. Eesti Demokraatliku Tööpartei teistmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a. otsuse Justiitsministeeriumi hagis Eesti Demokraatliku Tööpartei (EDTP), AS-i MKE ja AS-i Kapet vastu Eesti Vabariigi omandiõiguse tunnustamiseks hoonele Tallinnas Kentmanni 13, tehingute kehtetuks tunnistamiseks ja vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Tallinna Linnakohtu
  7. jaanuari
  8. a. otsusega rahuldati Justiitsministeeriumi hagi ning tunnustati Eesti riigi omandiõigust hoonele Kentmanni 13 Tallinnas . Kohus tunnistas kehtetuks algusest peale EKP Keskkomitee ja AS-i MKE vahel
  9. detsembril
  10. a. sõlmitud hoone osa (kelder ja I korrus) ostu-müügi lepingu. Seadusevastaseks tunnistati EKP KK sekretariaadi
  11. detsembri
  12. a. otsus "EKP Harjumaa Komitee hoonest Kentmanni t. 13", AS-i MKE aktsionäride üldkoosoleku
  13. detsembri
  14. a. otsus ja
  15. detsembri
  16. a. akt "EKP Harjumaa Komitee hoone üleandmise kohta AS-le MKE" ning tunnistati algusest peale kehtetuks nimetatud dokumentide alusel teostatud tehing aktsiate omandamiseks Kentmanni 13 hooneosade eest. Samuti tunnistati kehtetuks algusest peale AS-i MKE ja AS-i Kapet vahel
  17. mail
  18. a. sõlmitud hooneosa ostu-müügi leping kui seadusega vastuolus olev. Otsuse põhjenduste kohaselt oli vaidlusaluse hoone omanikuks NLKP kui ühiskondlik-poliitiline organisatsioon. Hoone üleminek iseseisvunud EKP (hilisema EDTP) omandisse enne
  19. augustit
  20. a pole tõendatud. Eesti riigi omandiõigus vaidlusalusele hoonele tekkis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
  21. augusti
  22. a. otsuse alusel.
  23. oktoobril
  24. a. otsustas Vabariigi Valitsus anda Kentmanni 13 hoone iseseisvunud EKP kasutusse, mitte käsutusse ning EKPl polnud õigust hoonet võõrandada. TsK §-de 51 ja 62 kohaselt on seaduse nõuetele mittevastavad tehingud kehtetud algusest peale. Tühiste tehingute alusel ei saanud omandiõigus AS-le MKE üle minna. Seetõttu on kehtetu ka AS-i MKE ja AS-i Kapet vahel
  25. mail
  26. a. sõlmitud Kentmanni 13 ruumide ostu-müügi leping. Pärast Eesti taasiseseisvumise väljakuulutamist likvideerus NSV Liit riikliku moodustisena ning ka selle juhtivaks ja suunavaks jõuks olnud NLKP. Seega on NLKP lakanud olemast omandiõiguse subjekt. NLKP või selle õigusjärglane ei ole vara äravõtmist vaidlustanud. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis oma
  27. juuni
  28. a. otsusega linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et hoone Kentmanni 13 kuulus NLKP-le. NLKP KK
  29. augusti
  30. a. kirjaga ei ole usaldusväärselt tõendatud vaidlusaluse hoone üleminek iseseisva EKP omandisse. Eesti riigile läks vaidlusaluse hoone omandiõigus üle EV Ülemnõukogu
  31. augusti
  32. a. otsuse alusel ning vastuolu selle otsuse ning hiljem vastuvõetud põhiseaduse §-i 32 vahel puudub. Teistmisavalduses palus EDTP TsKS § 350 lg 2 p. 1 alusel tühistada linnakohtu ja ringkonnakohtu otsused ning uue otsusega keelduda tunnustamast riigi omandiõigust hoonele Tallinnas Kentmanni
  33. Uue asjaoluna nimetas avaldaja Vene NFSV ja Eesti Vabariigi vahel
  34. jaanuaril
  35. a. sõlmitud riikidevaheliste suhete aluste lepingu artiklis XII sätestatut, millega on vastuolus EV Ülemnõukogu
  36. augusti
  37. a. otsus. Osundatud artikkel sai avaldajale teatavaks
  38. detsembril
  39. a. Uueks asjaoluks peetakse ka Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabi leping). Selle lepingu artikkel 22 p. 2 kohaselt määratakse juriidilise isiku õigusvõime kindlaks selle lepingupoole seaduse kohaselt, kelle territooriumil see isik on moodustatud. Õigusabi lepingu artikkel 50 kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Sellest tulenevalt kuulub Eesti Vabariigi poolt tunnustamisele ka Vene Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu
  40. novembri
  41. a. otsus, millega tühistati Vene Föderatsiooni Presidendi seadlus territoriaalsel põhimõttel ülesehitatud organisatsiooniliste struktuuride tegevuse lõpetamise kohta. See tähendab NLKP õigussubjektsuse säilumist Vene Föderatsiooni territooriumil ja kummutab Tallinna Linnakohtu otsuse aluseks oleva seisukoha NLKP kui organisatsiooni struktuuride tegevuse lõpetamise kohta. Konstitutsioonikohtu otsuse sai EDTP
  42. novembril
  43. a. Venemaa Kommunistlikult Parteilt ning seda soovitakse vaadelda uue asjaoluna selles sisalduvate õiguslike faktide tõttu. Vastustaja leiab, et teistmise alused puuduvad ning palub teistmisavalduse rahuldamata jätta. Samuti leitakse, et Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping jõustus ratifitseerimiskirjade vahetamise päeval
  44. jaanuaril
  45. a. ning sellest tulenevalt on alusetu väide, et selle lepinguga on vastuolus EV Ülemnõukogu
  46. augusti
  47. a. otsus. Õigusabi leping jõustus vastavalt selle artiklile 79 alles
  48. märtsil
  49. a. Selle lepingu artikkel 50 käsitleb justiitsasutuste tsiviil- ja perekonnasjades tehtud jõustunud kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist lepingupoolte poolt. Osundatud artikkel ei laiene Vene NFSV Konstitutsioonikohtu otsustele. Avaldaja väide, et ta on NLKP õigusjärglaseks varade osas, on üldse uus. Kuni Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuseni ei tunnistanud EDTP end NLKP õigusjärglaseks. Valikulist õigusjärglust, s.t. õiguste osas olla õigusjärglane, kohustuste osas aga mitte, ei saa ka olla. Kolleegium leidis, et kohtuotsuste teistmiseks puudub seaduslik alus ja teistmisavaldus tuleb rahuldamata jätta. Jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamise alused uute asjaolude ilmsikstulekul (teistmine) on sätestatud TsKS §-s
  50. Osundatud paragrahvi lg 2 p. 1 kohaselt on uute asjaolude ilmsikstulekul otsuste teistmise aluseks sellised olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada. TsKS § 350 lg 3 kohaselt lubatakse teistmist siis, kui eelmärgitud asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kasuks või kahjuks. Seega on kohtuotsuse teistmise eelduseks TsKS § 350 lg 2 p. 1 kohaselt eelkõige asjaolu, mis on oluline ja uus ning ei olnud ega võinud avaldajale teada olla.
  51. jaanuaril
  52. a. sõlmitud Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste lepingus ei sisaldu kohtu poolt tuvastamisele kuuluvaid asjaolusid kui juriidilisi fakte, mis oleksid teistmise aluseks. See leping on õiguse allikas analoogiliselt seadusega. Lepingu sätted võivad olla rakendatavad konkreetse vaidluse lahendamisel. Eelöeldu kehtib ka Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabi ja õigussuhete lepingu kohta tsiviil, perekonna- ja kriminaalasjades. Seega pole need lepingud kohtuotsuse teistmise aluseks. Nimetatud lepingud võisid avaldajale enne teistitavate kohtuotsuste tegemist teada olla, kuna esimesena nimetatud leping avaldati
  53. jaanuaril
  54. a. Riigi Teatajas (RT 1991, 2, 19) ja teine leping
  55. mail
  56. a. Riigi Teatajas (RT II, 1993, 16, 27). Teistmise alusena on toodud ka Vene Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu
  57. novembri
  58. a. otsus Vene Föderatsiooni Presidendi Seadluse nr. 79 -
  59. augustist
  60. a. "VNFSV Kommunistliku Partei tegevuse peatamise kohta", Seadluse nr. 90 -
  61. augustist
  62. a. "NLKP ja VNFSV Kommunistliku Partei varade kohta", Seadluse nr. 169 -
  63. novembrist
  64. a. "NLKP ja VNFSV KP tegevuse kohta" põhiseaduslikkusele vastavuse kontrollist, samuti NLKP ja VNFSV KP põhiseaduslikkusele vastavuse kontrollist. Vene Föderatsiooni Konstitutsioonikohtu
  65. novembri
  66. a. otsus, milles anti õiguslik hinnang Vene Föderatsiooni Presidendi NLKP varasid ja NLKP tegevust käsitlevatele seadlustele, ei ole teistmise aluseks eelkõige seetõttu, et nimetatud otsus võis avaldajale teada olla enne Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tegemist
  67. juunil
  68. a. Konstitutsioonikohtu otsus avaldati Vene Föderatsiooni Rahvasaadikute Kongressi ja Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Teataja
  69. märtsi
  70. a. numbris
  71. Hageja nõuded rajanesid sellel, et vaidlusaluse hoone omanikuks oli NLKP. Linnakohtu järeldust, et hoone omanikuks oli NLKP, vaidlustas EDTPka apellatsioonkaebuses. Kuna puuduvad uued olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinud avaldajale teada olla, siis puudub seaduslik alus kohtuotsuste teistmiseks, s.t. kohtuotsuse uueks sisuliseks läbivaatamiseks. Juhindudes TsKS §-st 354 lg 3, kolleegium m ä ä r a s: Jätta Eesti Demokraatliku Tööpartei avaldus Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  72. juuni
  73. a. otsuse ja Tallinna Linnakohtu
  74. jaanuari
  75. a. otsuse teistmiseks rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.