3-2-2-9-97

3-2-2-9-97 MÄÄRUS Tartus

1. oktoobril
2. a Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja V. Elliku ja kostja S. Maibaki osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. oktoobril
4. a Saima Maibaki teistmisavalduse alusel Tallinna Linnakohtu
5. veebruari
6. a otsuse Vaike Elliku hagis Saima Maibaki vastu eluruumi üürilepingu lõpetamiseks ja eluruumist väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata. Tallinna Linnakohus rahuldas
7. veebruari
8. a tagaseljaotsusega Vaike Elliku hagi, lõpetas üürilepingu Saima Maibakiga Tallinnas Kauba 28-13 asuva eluruumi kasutamiseks ning tõstis kostja koos temaga elavate perekonnaliikmetega eluruumist välja teist eluruumi vastu andmata. Kohus leidis, et ES § 28 lg 1 ja § 37 lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud maksma üüri ja tasu kommunaalteenuste eest. ES § 54 lg 1 p 1 kohaselt on üürile andjal õigus nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ja üürniku ning tema perekonnaliikmete väljatõstmist, kui nad mõjuvate põhjusteta on jätnud tasumata üüri ja kommunaalteenuste eest rohkem kui kolm kuud. Kostjal oli üürivõlgnevus rohkem kui kolm kuud ning kostja ei olnud tõendanud mõjuvaid põhjusi, miks üür on tasumata. Kostja kutsuti kohtusse ajalehekuulutusega, kuid kohtusse ta ei tulnud. Teistmisavalduses palub S. Maibak tühistada linnakohtu otsuse. Uute asjaoludena toobavaldaja esile õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni
9. juuni
10. a istungi protokollilise otsuse, millega otsustati alustada sama komisjoni varasemate ebaõigete andmete alusel tehtud otsuste tühistamisega. Pärast teistmisavalduse esitamist tühistati
11. septembri
12. a otsusega Tallinna linnakomisjoni otsus nr 4632
13. jaanuarist
14. a punktis 1 märgitud hoonete osas, kuna nende õigusvastane võõrandamine ei ole leidnud tõendamist. Samuti leiab avaldaja, et kohus on ekslikult jätnud kohtusse kutsumata Tallinna Linnavalitsuse, kelle õiguseellasega oli kostjal sõlmitud eluruumi üürileping. Hageja V. Ellikuga kostjal eluruumi üürilepingut sõlmitud ei ole ning viimase käsitlemine hageja üürnikuna on suvaline. Kohus pole arvestanud ka seda, et kõigi uusomaniku esitatud üürikviitungite järgi oli kostja üüri tasunud ning arvestades tema õigust kompensatsioonile, oli kostjal üüri ettemaks üle 250 krooni. Kohtukutseid kostjale üle antud pole ja kostjal pole seniajani tõendeid, et ta oleks kohtusse kutsutud ajalehekuulutusega. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka kostja poolt tagaseljaotsusele esitatud kaja tagasilükkamine põhjusel, et tagaseljaotsuse resolutsioon oli kuulutatud ajalehes ja 20 päevane tähtaeg kaja esitamiseks möödunud. Vastustaja avaldusega ei nõustu, leides, et avaldaja ei ole nimetanud ühtki asjaolu, mis võiks TsKS § 350 lg 2 kohaselt olla teistmise aluseks. Kolleegiumi istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Kolleegium leidis, et seaduslik alus kohtuotsuse teistmiseks puudub. TsKS § 350 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt võib jõustunud kohtuotsuseid uute asjaolude ilmsikstulekul uuesti läbi vaadata (teista) siis, kui on tegemist oluliste asjaoludega, mis ei olnud ega võinud olla avaldajale teada ja need asjaolud mõjutasid kohtuotsuse tegemist ühe või teise protsessiosalise kahjuks või kasuks. Eelnevast tuleneb, et teistmise aluseks ei ole väidetav protsessiõiguse normide rikkumine protsessiosalise kohtusse kutsumisel, tagaseljaotsuse tegemisel või viimasele esitatud kaja läbivaatamatult tagastamisel. Kaja läbivaatamatult tagastamine tuleb lahendada määrusega, millele on võimalik esitada erikaebus ringkonnakohtusse. TsKS § 43 kohaselt on võimalik esitada ka taotlus protsessitoimingu tegemiseks möödalastud tähtaja ennistamiseks. Teistmise aluseks pole ka väited, et kostjal üürivõlgnevust ei olnud. Kui üürivõlgnevust ei olnud, siis oli see kostjale teada juba asja lahendamise ajal. Teistmise aluseks pole ka avalduses esitatud ja iseenesest ekslik väide, et kohus oleks pidanud kaasama asjasse Tallinna Linnavalitsuse. Kui kohus olekski pidanud Tallinna linna kaasama, kuid ei oleks seda teinud, siis oleks tegemist protsessiõiguse normi rikkumisega, mis annaks aluse kohtuvigade parandamise avalduse esitamiseks isiku poolt, keda ei kaasatud. Teistmise aluseks pole ka Tallinna linnakomisjoni
15. septembri
16. a otsus nr 9179, millega tunnistati kehtetuks sama komisjoni
17. jaanuari
18. a otsus nr 4632 punktis 1 märgitud hoonete osas kuna tõendatud pole hoonete õigusvastane võõrandamine omandireformi aluste seaduse § 6 mõttes. Kehtetuks tunnistatud otsuse punktis 1 loeti omandireformi objektis Tallinnas Kauba 28, endisel aadressil Kauba 30, endisel kinnistul nr 2358 asuvad hooned. Hagi eluruumi üürilepingu lõpetamiseks ja kostja väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata esitati hageja kui elamu mõttelise osa omaniku poolt, kelle omandiõigus elamule tekkis omandireformi käigus elamu tagastamise teel
19. mai
20. a üleandmisakti ja Tallinna Hooneregistris registreerimise tagajärjel. Vabariigi Valitsuse
21. veebruari
22. a määrusega nr 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra" p 48 kohaselt läheb omandiõigus tagastatud varale õigustatud subjektidele üle üldjuhul vara üleandmise akti allakirjutamise päevast, kui vara tagastamise korralduses või üleandmise aktis pole ette nähtud teisiti. Omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale läheb üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast. Eeltoodust järeldub, et hageja on saanud omandireformi käigus tagastatava elamu omanikuks ja tema omandiõigust saab vaidlustada asjaõigusliku hagiga. Tallinna Linnakomisjoni
23. septembri
24. a otsus nr 9179 ei muutnud iseenesest hageja õiguslikku staatust vaidlusaluse elamu osas ega mõjuta seetõttu teistetava kohtuotsuse õigsust. Juhindudes TsKS §-st 350 ja 354 lg 3, kolleegium m ä ä r a s: Saima Maibaki avaldus Tallinna Linnakohtu
25. veebruari
26. a tagaseljaotsuse uuesti läbivaatamiseks jätta rahuldamata. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa