← Eesti

3-2-3-5-97

3-2-3-5-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus

  1. aprillil
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja S. Alberti osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. märtsil
  4. a. AS-i Kesko kohtuvigade parandamise avalduse alusel Tartu Linnakohtu
  5. novembri
  6. a. otsuse Sirje Alberti hagis AS-i Kesko vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks. Tartu Linnakohtu otsuse järgi töötas hageja Sirje Albert AS-s Kesko.
  7. juulil
  8. a. lõpetati temaga tööleping TLS § 86 p. 6 alusel.
  9. oktoobril
  10. a. linnakohtule esitatud hagis palus S. Albert tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, mõista kostjalt välja hüvitis tema kuue kuu keskmise palga ulatuses ning keskmine palk tööraamatu ebaseadusliku kinnipidamise aja eest. Hagi põhjenduste kohaselt viibis hageja
  11. juunist
  12. a. kuni
  13. juulini
  14. a. korralisel puhkusel.
  15. juunil
  16. a. esitas hageja kostjale avalduse, milles palus temaga tööleping lõpetada alates
  17. juulist
  18. a. Hageja sai
  19. septembril
  20. a. teada, et temaga oli tööleping lõpetatud
  21. juulist
  22. a. hoopis TLS § 86 p. 6 alusel. Kostja vastuväidete kohaselt algas hagejal puhkus
  23. juunil
  24. a. ja lõppes
  25. juunil
  26. a. Kuna hageja esitas lahkumisavalduse
  27. juunil
  28. a., siis pidi tema viimaseks tööpäevaks olema
  29. juuli
  30. a. Hageja oli teadlik, et tööleping lõpetatakse temaga
  31. juulist
  32. a. Hageja tööraamatut ei ole kinni hoitud, kuna hageja ei võtnud
  33. septembril
  34. a. tööraamatut vastu. Hageja sai tööraamatu kätte
  35. septembril
  36. a. Linnakohtu otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine hagejaga TLS § 86 p. 6 alusel ebaseaduslikuks ning tööleping loeti lõpetatuks TLS § 79 lg. 1 alusel. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hüvitis hageja kuue kuu keskmise palga ulatuses 3600 krooni ning tööraamatu kätteandmisega viivitamise eest 1516 krooni ja 90 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et kostja ei tutvustanud hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Hageja ei olnud teadlik, et tööleping lõpetati TLS § 86 p. 6 alusel, kuna ta eeldas, et see lõpetati tema algatusel. Hageja sai tööraamatu kätte alles
  37. septembril
  38. a. Seega rikkus kostja TLS §-de 74 lg. 2 ja 103 lg. 1 sätteid. Kohtuvigade parandamise avalduses palub kostja linnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks. Avaldaja leiab, et kohus on rikkunud TsKS §-de 318 lg. 1 p. 2 ja 199 lg. 2 sätteid. Kostjat seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud. Kohus ei ole kohustanud kostjat ilmuma kohtuistungile tagaseljaotsuse hoiatusel või hoiatusel lahendada asi tema puudumisest hoolimata. Peale selle on linnakohtu otsus motiveerimata ning ei vasta seetõttu TsKS §-s 232 lg. 4 esitatud nõuetele. Hageja lahkus omavoliliselt töölt enne töölepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja möödumist. Protsessiõiguse normide rikkumine tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Vastustaja kohtuvigade parandamise avaldusele kirjalikult ei vastanud. Kolleegiumi istungil palus vastustaja linnakohtu otsuse jätta muutmata ja avalduse rahuldamata. Kolleegium leidis, et linnakohtu otsus tuleb TsKS § 355 p. 2 alusel tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Linnakohus on
  39. oktoobril
  40. a. pidanud kohtuistungi ning asja sisuliselt lahendanud vahetult eelistungi jätkuna ilma kostja kohalolekuta. TsKS § 167 lg. 4 kohaselt võib kohtuistungi pidada ja asja sisuliselt lahendada vahetult eelistungi jätkuna siis, kui pooled eelistungil taotlevad asja sisulist lahendamist või kohus ise poolte kohalolekul leiab, et asjaolud on välja selgitatud ning asja lahendamine võimalik. Seega on kohtuistungi pidamine ja asja sisuline lahendamine vahetult eelistungi jätkuna võimalik ainult poolte kohalolekul. Kuna kostja eelistungilt puudus, siis on kohus asja lahendamisel rikkunud TsKS § 167 lg. 4 sätteid, mis võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Tulenevalt TsKS §-st 198 lg. 1 ja 2 võib kohus kostja eelistungilt puudumise korral lahendada hageja taotlusel asja tagaseljaotsusega, kui kostja puudumise tõttu oli eelmine eelistung edasi lükatud ning kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Linnakohtu
  41. novembri
  42. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada AS-le Kesko
  43. veebruaril
  44. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed H. Jõks, A. Kull

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.