Obsah (5)

§ 29§ 1§ 5§ 6§ 27

3-2-3-8-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 29. mail 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. mai

) § 18 lg 3 alusel AS-le Valter välja liikluskindlustuse hüvitise 11170 krooni seoses

1. veebruaril
2. a. toimunud liiklusõnnetusega, milles oli süüdi Taimar Meister, kelle tsiviilvastutus oli kindlustamata. Lääne Maakohtule esitatud hagis palus ELKF Taimar Meistrilt regressi korras välja mõista TsK §-de 448, 458 ja 460 alusel 11170 krooni ja kindlustuse käsitluskulu 1675 krooni. Maakohus jättis hagi rahuldamata

§ 29alusel.

Otsuse põhjenduste kohaselt piirab

§ 29

kindlustusandja regressiõigust, mille kohaselt, kui juhi tsiviilvastutus oli kindlustamata, siis ei saa regressinõuet esitada. Kohus leidis, et hageja viide TsK §-le 460 (regressiõigus) ei ole asjakohane, sest liikluskahjude hüvitamist reguleerib liikluskindlustuse seadus. Kohtuvea parandamise avalduses palus ELKF maakohtu otsuse tühistada. Hageja leidis, et TsK § 460 on üldnorm, mille kohaselt isikul, kes on hüvitanud teise isiku poolt tekitatud kahju, on tagasinõude õigus (regress) selle isiku vastu väljamakstud hüvitise suuruses, kui seadusega ei ole kehtestatud teistsugust määra. Õnnetuse ajal kehtinud

§ 29

sätestas kindlustusandja regressiõiguse piiramise isiku vastu, kes on lepingulistes suhetes kindlustusandjaga, mitte aga muude kahjutekitajate vastu.

§ 29

lg 2 kehtestas omakorda lg 1 suhtes erandid, mis andsid kindlustusandjale ja ELKF-le õiguse esitada regressinõudeid kahju tekitaja vastu, sõltumata tsiviilvastutuse kindlustamisest. Lõige 2 kehtestas, et kindlustusseltsil ja ELKF-il oli õigus esitada regressinõudeid sõidukijuhi vastu, kes oli tekitanud liikluskahju tahtlikult, juhtides sõidukit alkoholi- või narkootikumijoobes või olles muu tugevatoimelise aine mõju all või omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Seega ei ole

§ 29lg 2 Ts

K § 460 suhtes erisäte ja puudub mõistlik selgitus, miks peaks kindlustamata sõiduki juht olema vabastatud regressikohustusest. Kindlustatud tsiviilvastutuse puhul on regressi piiramine õigustatud, sest see välistatakse tasulise kindlustuslepinguga. Vastuses kohtuvea parandamise avaldusele leidis kostja, et maakohtu otsus on õige. Liikluskindlustuse seadus sätestab kohustusliku kindlustuse kõikidele sõidukitele, mis tähendab, et sõiduki kindlustab riik ja kehtestab ka vastavad õigusaktid, mida peab täitma ka ELKF. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud liikluskindlustuse seadus ei näinud ette regressiõigust kahju põhjustanud sõidukiomaniku vastu, kes oli jätnud kindlustuslepingu sõlmimata, mistõttu kostja ei vastuta ELKF-i ees. Kolleegium leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi väära tõlgendamise tõttu. Liikluskahju tekkimise ajal kehtinud

§ 29

lg 1 kohaselt ei olnud ELKF-il regressiõigust kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu. See tähendab, et isik, kelle sõiduk oli kindlustamata, pidi regressi korras vastutama ELKF-i ees tekitatud liikluskahju eest üldistel alustel TsK § 460 järgi, mille kohaselt ELKF-il , kes hüvitas kostja poolt tekitatud kahju, on tagasinõude õigus kostja vastu.

§ 29

lg 2 sätestab vastutuse erandid sama paragrahvi lõikest 1 seoses autojuhi õigusvastase käitumisega, aga mitte erandi sellest, kas auto oli kindlustatud või mitte. Kostja vastulauses esitatud mõttekäik ei ole õige.

§ 1

lg 1 kohaselt sätestati liikluskindlustus sundkindlustusena selleks, et liiklusõnnetuse tõttu kannatanutele tagada liikluskahju hüvitamine võimalikult kiiresti ja täielikult.

§ 5

lg 1 kohaselt on sõiduki liikluskindlustuse lepingu sõlmimise eest vastutav sõiduki omanik, kelle volitusel võib omaniku nimel lepingu sõlmida ka teine isik.

§ 6

lg 1 kohaselt kohustub kindlustusvõtja tasuma kindlustuslepingus märgitud kindlustusmakseid ning kindlustusandja kohustub kindlustusjuhtumi saabumisel hüvitama kannatanule liikluskahju. Eeltoodust tulenevalt ei kindlusta sõidukeid mitte riik, vaid sõidukite omanikud seaduse sunnil.

§ 27

lg 6 kohaselt hüvitab kannatanule tekitatud liikluskahju ELKF, kui kahju tekitati kindlustamata sõidukiga. Liikluskindlustus loob eelise vaid sellele, kes on sõlminud kindlustuslepingu ja isik, kes lepingu sõlmimata jättis, vastutab seaduses sätestatud üldalustel. Kindlustusandja ja ELKF-i regressiõigus kahju tekitanud isiku vastu on sätestatud vastavalt liikluskindlustuse seaduses ja tsiviilkoodeksis. Vaidlusaluse liiklusõnnetuse ajal

1. aastal kehtisid samad põhimõtted. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 2, kolleegium otsustas: Tühistada Lääne Maakohtu
2. jaanuari
3. a. otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Eesti Liikluskindlustuse Fondile
4. aprillil
5. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik