← Eesti

3-2-3-9-97

3-2-3-9-97 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus 26. mail 1997. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed A. Kull ja T. Vernik vaatas läbi avalikul kohtuistungil 19. mai

) § 18 lg 3 alusel hüvitas Eesti Liikluskindlustuse Fond (ELKF)

  1. juulil
  2. a. kindlustusseltsile Farret kindlustamata sõidukiga tekitatud liikluskahju 39 407 krooni. Kohtule esitatud hagis palus ELKF TsK §-de 448, 458 ja 460 alusel kostjalt välja mõista liikluskahju 39 407 krooni ja käsitluskulu 5863 krooni. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on TsK §-s 460 sätestatud regressinõude esitamise üldkord.

§-s 29 on aga regressiõigust piiratud ning sätestatud juhud, millal liikluskindlustuse fond võib regressinõudeid esitada.

§-st 29 lg 2 ei järeldu, et kostja kui kindlustamata sõidukiga liikluskahju tekitanud isiku vastu saaks regressinõuet esitada. Kohtuvigade parandamise avalduses palus ELKF tühistada maakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Avaldaja leidis, et kohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse norme. TsK § 460 on üldnorm, mille kohaselt isikul, kes on hüvitanud teise isiku poolt tekitatud kahju, on tagasinõude õigus (regress) selle isiku vastu väljamakstud hüvitise suuruses, kui seadusega ei ole kehtestatud teistsugust määra. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud

§-s 29 oli sätestatud kindlustusandja regressiõiguse piiramine isiku vastu, kes on lepingulistes suhetes kindlustusandjaga. Sellekohane regressiõiguse piiramine ei olnud absoluutne, kuna seadusandja piiras regressiõigust vaid liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu, mitte aga muude kahjutekitajate vastu.

§ 29lg 2 ei ole Ts

K § 460 suhtes erisäte, vaid on laiendava tähendusega erinorm

§ 29lg 1 suhtes.

ELKF omab regressiõigust kindlustamata kahjutekitaja vastu, kelle eest on hüvitatud kannatanule tekitatud varaline kahju. Vastustaja ei ole oma seisukohta kohtuvigade parandamise avalduse suhtes esitanud. Kolleegium leidis, et maakohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Liikluskahju tekitamise ajal kehtinud

§-ga 29 lg 1 oli piiratud kindlustusseltsi ja liikluskindlustuse fondi regressiõigust vaid liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu. Seega isik, kes tekitas kahju sõidukiga, mille suhtes liikluskindlustuse leping oli sõlmimata, pidi TsK § 460 lg 1 alusel regressi korras ELKF ees tekitatud kahju eest vastutama.

§ 29lg 2 oli käsitletav erisättena sama paragrahvi 1. lõike, mitte aga Ts

K § 460 suhtes, kuna selles olid sätestatud juhud, millal kindlustatud sõiduki juht ei vabanenud regressi korras vastutusest. Juhindudes TsKS §-dest 357 ja 354 lg 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Lääne Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a. otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kohtuvigade parandamise avaldus rahuldada. Tagastada Eesti Liikluskindlustuse Fondile
  3. aprillil
  4. a. tasutud kautsjon 449 (nelisada nelikümmend üheksa) krooni ja 55 senti. Eesistuja J. Luik Liikmed A. Kull, T. Vernik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.