← Eesti

3-2-1-4-96

3-2-1-4-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

  1. jaanuaril
  2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, Tartu Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat A. Kulli, hageja R. Sireli ja tema esindaja vandeadvokaat J. Alandi osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
  3. jaanuaril
  4. a. AS AGT kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
  5. oktoobri
  6. a. otsuse Raissa Sireli hagis ME Tartu Jõesadam, Tartu Linnavalitsuse ja AS AGT vastu tööle ennistamiseks ja töölt sunnitud puudutud aja eest hüvitise väljamõistmiseks. Raissa Sirel töötas ME-s Tartu Jõesadam alates
  7. augustist
  8. a. kuni
  9. augustini
  10. a., mil temaga lõpetati tööleping TLS § 86 p. 6 alusel. Hageja esitas hagi Tartu Linnakohtule ja palus enda tööle ennistamist. Kohtuistungil loobus hageja tööle ennistamise nõudest ja palus tunnistada temaga
  11. augustil
  12. a. töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning väja mõista kostjalt ettenähtud hüvitis. Tartu Linnakohtu
  13. mai
  14. a. otsusega rahuldati R. Sireli hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise nõudes Tartu Linnavalitsuse vastu, tunnistati R. Sireli ja ME Tartu Jõesadam vahel
  15. augusti
  16. a. töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõisteti Tartu Linnavalitsuselt välja hüvitis 6 600 krooni R. Sireli kasuks. R. Sireli hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise nõudes AS-i AGT ning ME Tartu Jõesadam vastu jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsusega rahuldati hagi Tartu Linnavalitsuse vastu ebaõigesti, sest antud asjas on õigeks kostjaks AS AGT ning tema vastu tuleb ka hagi rahuldada ja välja mõista R. Sireli kasuks hüvitis 6 600 krooni ja kohtukulud advokaadi abi eest 330 krooni. Tartu Linnavolikogu otsusega nr 104
  17. aprillist
  18. a. lülitati erastamisele kuuluvate ettevõtete nimekirja ME Tartu Jõesadam. Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr. 729
  19. augustist
  20. a. kinnitati ME Tartu Jõesadam erastamise tingimused, mille kohaselt ostja võtab ettevõtte üle töötavana koos seniste töötajatega, võtab üle kõik ME Tartu Jõesadam kohustused, s. h. tasub võlad hankijatele, töötajatele, teenuste osutajatele, tasub töötajatele saamatajäänud töötasu ja puhkuse kompensatsiooni. AS AGT esitas
  21. septembril
  22. a. avalduse ME Tartu Jõesadam avalikust enampakkumisest osavõtuks, kusjuures ta nõustus munitsipaalettevõtte erastamise tingimustega. Enampakkumise protokolli nr. 1
  23. septembrist
  24. a. kohaselt esitas pakkumise AS AGT, tema pakkumine kinnitati ning kuna kokkulepe oli saavutatud, siis loetakse leping sõlmituks, enampakkumise puhul on kokkuleppe saavutamiseks tulemuste kinnitamine. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel tekkisid AS-l AGT teatud õigused ja kohustused, tegemist on sisuliselt eellepinguga, millest tekkis ka kohustus sõlmida ME Tartu Jõesadam tervikvara ostu-müügileping. Munitsipaalvara ostumüügileping
  25. oktoobrist
  26. a. ei sisalda neid tingimusi, millega nõustumine oli enampakkumises osalemise tingimuseks ja milles saavutati enampakkumise tulemusel kokkulepe. Erastamisseaduse § 22 lg. 1 ja lg. 2 kohaselt avalik enampakkumine toimub juhul, kui lisatingimused on kehtestatud lõplikena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi ning ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. Seega erastamisel välja kuulutatud tingimused muutuvad lepingu tingimusteks ja sellest tulenevalt on AS-l AGT kohustus täita lisaks munitsipaalvara ostu-müügilepingu tingimustele ka ME Tartu Jõesadam erastamise tingimusi. Erastamise tingimuste kohaselt, millega ka AS AGT nõustus, võttis ta ettevõtte üle töötavana koos seniste töötajatega, tasub võlad töötajatele ja tasub töötajatele saamatajäänud töötasu ja puhkuse kompensatsiooni. Tulenevalt nendest tingimustest on tööõiguse mõttes tegemist TLS §-s 6 sätestatud ettevõtte omaniku muutumisega, mis ei lõpeta töölepingut ja uue tööandjana vastutab AS AGT ka endise tööandja poolt töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tulenevate kohustiste eest. Kassatsioonkaebuses palus AS AGT ringkonnakohtu otsuse tühistada. Kassaator leiab, et apellatsioonikohus kohaldas ebaõigesti erastamisseadust ja töölepingu seadust ning on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Protsessiõiguse oluliseks rikkumiseks peab kassaator asjaolu, et ringkonnakohus jättis kohtuistungile kutsumata ME Tartu Jõesadam. Ringkonnakohus ei arvestanud, et erastamisseaduse § 22 lg. 2 järgi on müüdud varaga seotud õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks ostu-müügileping. Vastustaja Tartu Linnavalitsus peab kassatsioonkaebust alusetuks ja palub jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata. Vastustaja R. Sirel leiab, et AS AGT ei pea maksma hüvitist, vaid seda peaks tegema Tartu Linnavalitsus (ME Tartu Jõesadam), sest töölepingu temaga lõpetas ME Tartu Jõesadam. Kolleegium leiab, et lõppjärelduses on ringkonnakohtu otsus õige. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus kutsus õigesti kohtuistungile Tartu Linnavalitsuse kui tegevuse lõpetanud munitsipaalettevõtte kõrgemalseisva organi. Tartu Linnavalitsuse
  27. oktoobri
  28. a. akti kohaselt lõpetati ME Tartu Jõesadam tegevus seoses selle erastamisega. Tegevuse lõpetamise bilanss kinnitati Tartu Linnavalitsuse
  29. novembri
  30. a. korraldusega nr.
  31. AS-i AGT väide, et apellatsioonikohus kohaldas ebaõigesti erastamisseaduse §-i 22, on väär. Vastavalt erastamisseaduse §-le 22 lg. 2 sõlmitakse vara või aktsiate ostu-müügileping isikuga, kes on nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. Nimetatud sättest tuleneb, et ostu-müügilepingut ei saa sõlmida isikuga (ostjaga), kes ei nõustu täitma erastamise tingimustes märgitud kohustusi. ME Tartu Jõesadam erastamise tingimused kinnitati Tartu Linnavalitsuse
  32. augusti
  33. a. korraldusega nr.
  34. Erastamise tingimuste p. 4.3 kohaselt võtab ostja (uus omanik) üle kõik ME Tartu Jõesadam kohustused.
  35. septembri
  36. a. avalduses osavõtuks ME Tartu Jõesadam avalikust enampakkumisest, nõustus AS AGT nende tingimustega. Vastavalt Tartu Linnavalitsuse korraldusele enampakkumise tulemuste arutamise kohta, tuli sõlmida ostu-müügileping AS-ga AGT. AS AGT ei teatanud lepingu sõlmimisel, et loobub nõusolekust neid tingimusi täita. Pärast vara omandamist jääb ostja seaduse alusel seotuks oma nõusolekuga ning seetõttu ei ole tingimata vajalik erastamistingimuste kordamine vara ostu-müügilepingus. Seega on alusetu kassaatori väide, et erastatud (ostetud) varaga seotud õiguste ja kohustuste tekkimise aluseks on ainult ostu-müügileping. Ringkonnakohus asus õigesti seisukohale, et erastamistingimuste alusel vastutab AS AGT TLS § 6 kohaselt endise tööandja poolt töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tulenevate kohustiste eest. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tartu Ringkonnakohtu
  37. oktoobri
  38. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed L. Laarmaa, J. Luik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.