3-2-1-14-96

3-2-1-14-94 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. jaanuaril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed L. Laarmaa ja P. Vaher, kassaatori F.-S. Lutkati ning tema ja L. Loiki esindaja vandeadvokaat M. Lusti ning vastustaja V. Parksepa osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. jaanuaril
4. a. Florence-Sylvia Lutkati ja Lilien Loiki kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkon-nakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a. otsuse F.-S. Lutkati ja L. Loiki hagis Ulvi ja Vambola Parksepa vastu omandiõiguse tunnistamiseks kooperatiivkorterile ja elu-ruumist väljatõstmiseks. Lilien Loik sai
7. oktoobril
8. a. orderi nr. 595 elamukooperatiivis "Kalda" Tallinnas Katleri 3-40 asuva uue kahetoalise korteri asustamiseks. Orderile oli perekonnaliikmena märgitud tema tädi Florence-Sylvia Lutkat. Elamukooperatiivi osamaksuna tasuti korteri maksumus 19 300 rubla. L. Loik esitas
9. oktoobril
10. a. kooperatiivile avalduse nimetatud korterist loobumiseks ja
11. novembril
12. a. avalduse enda väljaarvamiseks kooperatiivi liikmete hulgast ning osamaksu üleandmiseks temaga koos elavale F.-S. Lutkatile. Samuti esitas F.-S. Lutkat
13. novembril
14. a. avalduse tema vastuvõtmiseks kooperatiivi liikmeks L. Loiki asemel. Kooperatiivi juhatuse koosoleku
15. detsembri
16. a. otsusega ja volinike koosoleku
17. veebruari
18. a. otsusega rahuldati L. Loiki avaldus kooperatiivi liikmete hulgast väljaarvamiseks. F.-S. Lutkati avaldus liikmeks vatuvõtmiseks jäeti rahuldamata, sest ta ei olnud Eestis alatiselt elanud 10 aastat. Samade otsustega võeti kooperatiivi liikmeks Vambola Parksepp, kellele eraldati vaidlusalune korter. Kooperatiiv ei ole L. Loikile osamaksu tagastanud. Hagejad palusid tunnistada F.-S. Lutkat kooperatiivi liikmeks ja tunnistada ebaõigeks kooperatiivi keeldumine F.-S. Lutkatile osamaksu üleandmisest. Samas paluti V. Parksepp koos temaga elavate isikutega välja tõsta eluruumist Tallinnas Katleri 3-
19. Hagi esitati elamuseaduse § 18 alusel, mille kohaselt on elamukooperatiivi liikmel õigus anda üle talle kuuluv osak temaga alatiselt koos elavale täisealisele perekonnaliikmele, kui see astub elamukooperatiivi liikmeks lahkunud liikme asemel. Osaku üleandmise vormistamisest keeldumist võib kooperatiivi liige vaidlustada kohtus. Hagejate arvates ei vastanud kooperatiivi volinike
20. veebruari
21. a. koosoleku otsus ES § 18 lg. 1 nõuetele. Kooskõlas ES § 27 oli L. Loikil seoses osaku täieliku tasumisega tekkinud omandiõigus korterile. Hagejate esindaja palus
22. septembri
23. a. hagi täiendavas avalduses tunnistada ka hagejate omandiõigust Tallinnas Katleri 3-40 asuvale eluruumile ES § 18, korteriomandiseaduse § 3 ning asjaõigusseaduse §-de 68, 80 ja 81 alusel. Tallinna Linnakohtu
24. detsembri
25. a. otsusega jäeti hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu
26. märtsi
27. a. otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Riigikohtu
28. juuni
29. a. otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis
30. oktoobri
31. a. otsusega F.-S. Lutkati ja L. Loiki apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt on V. Parksepp ebaõigeks kostjaks vaidluses elamukooperatiivi liikmeks tunnistamise, osaku üleandmise vormistamisest keeldumise ning korterile omandiõiguse tunnistamise üle. Kooperatiivi vastu ei ole hagejad nõuet esitanud. TsKS § 73 mõtte kohaselt on võimalik asja lõpetamata asendada mittevastav pool. Sellist taotlust kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohus leidis, et Ulvi ja Vambola Parksepa väljatõstmiseks puudub alus. V. Parksepale eraldati korter tulenevalt liikmelisusest kooperatiivis. Apellatsioonkaebuse väide, et V. Parksepa kooperatiivi liikmeks võtmine oli ebaseaduslik, ei saa olla aluseks tema korterist väljatõstmisele kuni teda ei ole elamuühistu liikmete hulgast välja arvatud. Kassatsioonkaebuses paluvad F.-S. Lutkat ja L. Loik ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata ES § 18 lg. 1 ja
32. Apellatsioonikohus on jätnud tähelepanuta, et TsKS § 73 lg. 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul, asja lõpetamata, asendada kostja õige kostjaga. Seadus ei kohusta hagejat esitama taotlust mittevastava kostja asendamiseks, vaid seda võib teha kohus omal initsiatiivil ja hageja nõusolekul. Vastustajad U. ja V. Parksepp peavad kassatsioonkaebust põhjendamatuks ja paluvad jätta apellatsioonikohtu otsuse muutmata. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonikohus on õigesti asunud seisukohale, et V. Parksepp ei ole asjakohane kostja elamukooperatiivi liikmeks tunnistamise, osaku üleandmise vormistamisest keeldumise ning korterile omandiõiguse tunnistamise hagis. Kooperatiivi vastu ei ole hagejad nõuet esitanud. Alusetu on kaebuse väide, et kohus pidanuks omal initsiatiivil, asja lõpetamata, asendama hageja nõusolekul kostja õige kostjaga. Tulenevalt TsKS §-st 73 lg. 1 kohus võib isiku, kelle vastu on hagi esitatud, asendada hageja nõusolekul isikuga, kes peaks olema kostja. Selle sätte kohaselt ei ole kostja asendamise algatamine ega asendamine kohtule kohustuslik. Riigikohus nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et V. Parksepa ja U. Parksepa korterist väljatõstmiseks puudub õiguslik alus. V. Parksepale eraldati korter seoses liikmelisusega kooperatiivis. Sõltumata hagejate võimalikest nõuetest kooperatiivi(ühistu) vastu, ei tekita korteri eraldamine V. Parksepale õigussuhet tema ja hagejate vahel. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
33. oktoobri
34. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja J. Luik Liikmed L. Laarmaa, P. Vaher