3-2-1-20-96

3-2-1-20-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. veebruaril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja S. Urbsalu, kostja K. Padjuse ja tema esindaja vandeadvokaat R. Pärteli osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. veebruaril
4. a. Samuel Urbsalu kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a. otsuse Samuel Urbsalu hagis Karin Padjuse vastu ostu-müügilepingu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Harju Maakohtu
7. juuni
8. a. otsusega on tuvastatud, et pärast hageja isa surma
9. a. jäi Harjumaal Keila vallas Ohtu külas Kuusiku talu pidama tema abikaasa ja hageja ema M. Uurberg (Urbsalu). Talu hoonete hulka kuulunud laut ja küün ühistati kollektiviseerimise käigus. Pärast M. Urbsalu surma müüdi tema pärijate poolt
10. mail
11. a. põllumajanduslikule artellile elumaja. Hiljem kuulusid elamu ja ühistatud kõrvalhooned Vasalemma sovhoosile, kes
12. juuni
13. a. ostumüügilepingu kohaselt müüs ühekorruselise elamu Oskar Krustokile. Pärast Oskar Krustoki surma päris tema poeg Tõnu Krustok
14. juuni
15. a. seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi elamu, lauda, küüni, piirde ja kaevu.
16. juunil
17. a. müüs T. Krustok K. Padjusele Kuusiku majavalduse koosseisus elamu, küüni, lauda, kaevu ja piirde. Hageja nõudis TsÜS § 66 lg. 2 alusel viimatinimetatud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist lauda, küüni ja kaevu osas, kuna need ei kuulu elamu juurde, ei olnud O. Krustoki ja tema poja omandis ning viimasel puudus õigus neid müüa. Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata . Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuna otsuse lõppjäreldus on õige. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on seadusega vastuolus olev tehing (TsÜS-i § 66 lg. 2) iseenesest tühine ja erinevalt vaieldavast tehingust (TsÜS § 67 lg. 1) ei kuulu tühise tehingu kehtetuks tunnistamine kohtu pädevusse. Huvitatud isik võib nõuda, et kohus tunnustaks seadusega vastuolus oleva tehingu tühisust. Vaidlustatud lepingu osalise tühisuse tunnustamiseks puudub alus, kuna T. Krustok päris müüdud majavalduse seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse alusel, mille kehtetuks tunnistamist ei ole nõutud. Tehingu kehtivuse seisukohalt ei oma tähendust, mida on otsustanud ühistatud vara osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon. Samuti ei ole hageja õigustatud nõudma vaidlusaluse ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamist, kuna ta ei olnud selle lepingu pooleks ja sellest nõudest ei olene tema õigused müüdud asjadele. Kassatsioonkaebuses palub S. Urbsalu ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et seadusega vastuolus olev ostu-müügileping on tühine ning kohus pidanuks seda tunnustama. Hagi lahendamise käigus leidis tõendamist, et ka pärimisõiguse tunnistus on osaliselt - lauda ja küüni osas - kehtetu ning selles osas taotletigi ostumüügilepingu kehtetuks tunnistamist. Kohus on jätnud arvestamata ja hindamata tõendid selle kohta, et Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni
18. mai
19. a. otsusega tagastati kassaatorile ja teistele J. Urbsalu ja M. Urbsalu pärijatele Kuusiku talu maaüksus ning õigusvastaselt võõrandatud varana kolhoosi ühistatud vara. Selle otsuse täitis enne vaidlustatud lepingu sõlmimist Vasalemma sovhoosi õigusjärglane AS Kaasiku, kes
20. märtsil
21. a. andis aktiga nr. 4 pärijatele üle Kuusiku talu maa, 4 lehma natuuras ning ühistatud laut-küüni. T. Krustok sai oma isalt O. Krustokilt pärida vaid Kuusiku talu elumaja, mille viimane
22. a. Vasalemma sovhoosilt ostis. T. Krustokile välja antud pärimisõiguse tunnistusel on viga, mis tuleneb Harjumaa Kinnisvarabüroo andmetest, milles O. Krustoki omandina on alusetult märgitud ka laut-küün. Vastuses ei nõustu T. Krustok kassatsioonkaebuse väidetega ning leiab, et apellatsioonikohtu otsus on põhjendatud. K. Padjus ja tema esindaja peavad kohtuistungil kassatsioonkaebust põhjendamatuks. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsKS § 336 lg. 4 alusel protsessiõiguse normi rikkumise tõttu . Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et kuna hageja pole vaidlustatud lepingu pooleks, siis ei ole ta õigustatud nõudma selle osaliselt kehtetuks tunnistamist. Asjas on tuvastatud, et ostu-müügilepingu objektiks olnud laut ja küün ühistati kolhoosi. ORAS-e §-de 6 lg. 2, 14 lg. 1 ja põllumajandusreformi seaduse §-st 1 ja 3 lg. 1 p. 1 kohaselt on ühistatud (kollektiviseeritud) vara õigusvastaselt võõrandatud vara. Omandireformi käigus toimub ka omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise teel. Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni
23. mai
24. a. otsusega on hageja, P. Urbsalu ja L. Kotkas tunnistatud oma ema pärijatena ühistatud vara osas omandireformi õigustatud subjektiks. Hageja on õigustatud nõudma selle varaga tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist, mille osas ta on tunnistatud õigustatud subjektiks. Kohtud on arutanud T. Krustoki ja K. Padjuse vahel sõlmitud ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamist. Kuna tehingu kehtetuks tunnistamise hagi lahendamisel otsustatakse mõlema tehingu poole õiguste üle ning sellega võivad kaasneda kohustused mõlemale tehingu poolele, siis kohtu poolt tehingu teise poole asjasse kaasamine kostjana ei ole vastuolus TsKS § 146 lg. 2 p. 3 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt hageja valib kostja. T. Krustokit asjasse kostjana kaasamata rikuti TsKS § 318 p.
25. See rikkumine on ringkonnakohtu otsuse tühistamise põhjuseks. Alusetu on kassaatori väide, et eelnimetatud komisjoni otsusega on õigustatud subjektile ühistatud vara tagastatud. Põllumajandusreformi seaduse § 5 lg. 3 p. 2 kohaselt otsustab ühistatud vara tagastamise või kompenseerimise põllumajandusreformi komisjon ning sama seaduse paragrahv 8 kohaselt tagastatakse ühistatud vara reformikomisjoni otsuse alusel. Täpsemalt on õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord reguleeritud Vabariigi Valitsuse
26. veebruari
27. a. määrusega nr. 36 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korras". Reformikomisjoni otsust hagejale ühistatud vara tagastamise kohta kohtule esitatud ei ole. Vaidlustatud ostu-müügileping sõlmiti
28. juunil
29. a., seega enne TsÜS jõustumist
30. septembril
31. a. Osundatud seaduse § 175 ei andnud sama seaduse §-le 66 tagasiulatuvat jõudu. Seega TsÜS § 66 lg. 2 ei ole vaidlustatud tehingu puhul kohaldatav. Lepingu kehtivus tuleb lahendada selle sõlmimise ajal kehtinud TsK § 51 alusel. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
32. oktoobri
33. a. otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldada . Tagastada Samuel Urbsalule
34. novembril
35. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa