3-2-1-26-96

3-2-1-26-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigis nimel Tartus,

1. veebruaril
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Luik, liikmed: H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. veebruaril
4. a. Valli Käämeri kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu
5. novembri
6. a. otsuse Kalju Hanseni hagis Valli ja Aivar Käämeri vastu eluruumi üürilepingu lõpetamiseks ja nende väljatõstmiseks eluruumist ilma teist eluruumi vastu andmata. Tartu Ringkonnakohus tuvastas, et
7. oktoobril
8. a. tagastati Kalju Hansenile elumajad Viljandi linnas Mäe 3 ja 3a. Aivar ja Valli Käämer koos kahe alaealise lapsega olid sisse kirjutatud eluruumi Mäe 3-
9. Viljandi Maakohtule
10. juulil
11. a. esitatud hagiavalduses palus K. Hansen tunnistada A. ja V. Käämer Mäe 3-2 eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks nende äraoleku tõttu.
12. märtsil
13. a. esitas hageja kirjaliku avaldus hagi aluse muutmiseks. Hageja taotles ES §-de 46 ja 54 lg. 1 alusel üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ja kostjate väljatõstmist, kuna nad andsid eluruumi hageja nõusolekuta allüürile
14. a. veebruaris K. Nõgesmaale ja
15. a. veebruaris M. Merimaale. Maakohus rahuldas hagi ES §-de 46 ja 54 lg. 1 ning TsKS §-de 57 lg. 1, 228 ja 229 alusel. Tartu Ringkonnakohus jättis V. Käämeri apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning TsKS § 313 lg. 2 kohaselt ei ole vajalik kõiki selle põhjendusi korrata. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli V. Käämer üürniku perekonnaliige. Tulenevalt ES-st § 36 lg. 1 kasutavad üürnikuga koos elavad perekonnaliikmed üürnikuga võrdselt kõiki õigusi ja kannavad kõiki kohustusi, mis tulenevad üürilepingust, kui nende majutamisel ei olnud teistsugust kokkulepet. Seetõttu pidi V. Käämer tagama, et eluruumi ei kasutaks teised isikud ebaseadusliku allüürilepingu alusel. Üürileandja kui eluruumi omaniku õiguste kaitsmise seisukohalt ES § 54 lg. 1 p. 2 järgi ei saa tähtsust omada, millisel määral üürniku täisealine perekonnaliige oli süüdi üürniku poolt allüürilepingu sõlmimises kehtivat korda rikkudes. Apellatsioonikohus muutis Viljandi Maakohtu
16. juuni
17. a. ostuse resolutiivosa: "Lõpetada ME Elamu ja Aivar Käämeri vahel sõlmitud eluruumi Viljandis Mäe 3-2 üürileping ennetähtaegselt.", asendades sõna "ME Elamu" sõnaga "K. Hansen", kuna pidas ekslikuks, et lõpetatakse ME Elamu, kes ei olnud aga enam lepingu pooleks, ja A. Käämeri vaheline üürileping. Apellatsioonikohtu põhjendustest nähtuvalt ei saa A. Käämeri ja K. Hanseni vahel
18. oktoobril
19. a. sõlmitud üürilepingut ES § 34 alusel käsitleda uue üürilepinguna. Tegemist on üürilepingu muutmise kokkuleppega. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebuses palub V. Käämer tühistada Tartu Ringkonnakohtu
20. novembri
21. a. otsuse tervikuna materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning saata asi uueks arutamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaator leiab, et ES § 54 lg. 1 p. 2 näeb üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise üürileandja nõudel ette vaid siis, kui üürnik ja temaga koos elavad perekonnaliikmed on rikkunud eluruumi allüürile andmise korda. Tema seda korda rikkunud ei ole. Eluruum anti allüürile tema nõusolekuta ja tema tahte vastaselt, tema ravil viibimise ajal. Kuna tema nõusolekuta ei olnud A. Käämeril õigust eluruumi allüürile anda, siis on ebaõige ringkonnakohtu seisukoht, et tähtsust ei oma see, mil määral üürniku täisealine perekonnaliige on süüdi üürniku poolt allüürilepingu seadusevastases sõlmimises. Pealegi ei ole ta A. Käämeri perekonnaliikmeks, kuna nende abielu lahutati
22. a. Seega on väär ringkonnakohtu seisukoht, et täisealise perekonnaliikmena pidi V. Käämer tagama, et eluruumi ei kasutataks ebaseadusliku allüürilepingu alusel teised isikud. A. Käämer ja K. Hansen sõlmisid
23. oktoobril
24. a. uue üürilepingu Mäe 3-2 eluruumi kasutamiseks. Maakohtu otsuses sõna "ME Elamu" asendamisel sõnaga "K. Hansen" lõpetas apellatsioonikohus mitte maakohtus arutluse all olnud õigussuhte üürileandja ja üürniku vahel, vaid teise analoogilise suhte samade subjektide vahel, mida pooled aga vaidlustanud pole. Sellega ületas apellatsioonikohus haginõude piire. Vastustaja ei ole oma seisukohta kaebuse kohta esitanud. Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsKS § 347 p. 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Väär on on apellatsioonikohtu seisukoht, et eluruumi omanikust üürileandja õiguste kaitsmise seisukohalt ES § 54 lg. 1 p. 2 järgi ei oma tähtsust, mil määral üürniku täisealine perekonnaliige oli süüdi üürniku poolt eluruumi allüürile andmises kehtivat korda rikkudes. Elamuseadus ei kaitse mitte ainult üürileandja, vaid ka üürniku ja tema perekonnaliikme õigusi. ES § 46 lg. 1 sätestab eluruumi allüürile andmiseks ka üürniku perekonnaliikmete nõusoleku. Kohtud pole tuvastanud, et eluruumi allüürile andmine toimus A. Käämeri lahutatud abikaasa V. Käämeri nõusolekul. Sellise nõusoleku puudumisel on eluruumi allüürile andmisega rikutud ka V. Käämeri õigusi ning alusetu on tema suhtes ES § 54 lg. 1 p. 2 kohaldamine. Nimetatud säte on kohaldatav üürniku ja temaga koos elavate isikuteväljatõstmisel, kes on andnud üürilepingu alusel kasutatava eluruumi allüürile kehtivat korda rikkudes. Väär on kassaatori väide, et asendades maakohtu otsuse resolutiivosas "ME Elamu" sõnaga "K. Hansen", lõpetas ringkonnakohus õigussuhte, mida kohtus ei vaidlustatud. Apellatsioonikohtu nimetatud muudatus on õige, kuna elamu tagastamisel K. Hansenile ME Elamu ja A. Käämeri vahel sõlmitud üürilepingut ei lõpetatud, vahetus ainult üürileandja, kelleks sai hageja.
25. oktoobril
26. a. hageja ja A. Kräämeri poolt allakirjutatud kokkulepe kujutab selle lepingu muutmist, kuna puudub märge kehtiva lepingu lõpetamise kohta. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
27. novembri
28. a. otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Kaebus rahuldada. Tagastada Valli Käämerile
29. novembril
30. a. tasutud kautsjon 200 (kakssada krooni). Eesistuja J. Luik Liikmed: H. Jõks, L. Laarmaa