3-2-1-29-96

3-2-1-29-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. märtsil
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, N. Jakovlevi esindaja vandeadvokaat J. Leppiku ja K.-J. Saarevälja esindaja vandeadvokaat S. Schneideri osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. märtsil
4. a. Nikolai Jakovlevi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. novembri
6. a. otsuse Karl-Johan Saareväli hagis Nõmme Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõtte ja Nikolai Jakovlevi vastu ostu-müügilepingu tühiseks tunnistamiseks ja Nikolai Jakovlevi vastuhagis omandiõiguse tunnistamiseks elamu osale. Karl-Johan Saareväli esitas septembris
7. a. Tallinna Linnavarade Ametile taotluse Tallinnas Pärnu mnt. 398 asuva elamu ja krundi tagastamiseks.
8. veebruaril
9. a. tunnistas Õigusvastaselt Võõrandatud Vara Tagastamise ja Kompenseerimise Tallinna Linnakomisjon Karl-Johan Saarevälja Pärnu mnt. 398 hoone ja krundi osas omandireformi õigustatud subjektiks.
10. veebruaril
11. a. müüs Tallinna Elamuekspluatatsiooni Valitsus eluruumide erastamise korras N. Jakovlevile majast Pärnu mnt. 398 korteri nr. 1 koos vastava osaga elamust. Hagiavalduses palus K.J. Saareväli tunnistada see tehing seadusega vastuolus oleku tõttu tühiseks ja algusest peale kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt on ostu-müügileping vastuolus eluruumide erastamise seaduse §-ga 3 lg. 5, mille kohaselt õigusvastaselt võõrandatudeluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud ettenähtud korras avaldus, ei kuulu erastamisele kuni tagastamise küsimuse otsustamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud loobumiseni vara tagastamise nõudest. Kostja N. Jakovlev esitas vastuhagi, milles palus kohtul tunnistada tema omandiõigust korterile Pärnu mnt.
12. Tallinna Linnakohus, juhindudes TsÜS §-dest 66 lg. 2, 3 ja 4 ning 170 lg. 2 ja eluruumide erastamise seaduse §-st 3 lg. 5 p. 4 ning TsKS §-st 228, rahuldas põhihagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt on korteri ostu-müügileping vastuolus eluruumide erastamise seaduse §-ga 3 lg. 5 p. 4 ning seetõttu tühine ja kehtetu algusest peale. Nõmme Kinnisvarahoolduse ME-l ei olnud õigust sõlmida N. Jakovleviga vaidlusalust lepingut, sest puudus hageja kui õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud loobumine vara tagastamise nõudest. Asjaolu, et lepingu pooled ei olnud teadlikud erastamist takistavatest asjaoludest, ei muuda tühist tehingut kehtivaks. Tallinna Ringkonnakohus vaatas menetlust jätkamata läbi N. Jakovlevi apellatsioonkaebuse, jättis selle rahuldamata ja Tallinna Linnakohtu
13. septembri
14. a. otsuse muutmata. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on põhjendatult põhihagi rahuldanud ning otsus ei vaja täiendavat motiveerimist. Kassatsioonkaebuses palub N. Jakovlev tühistada apellatsioonikohtu otsuse protsessiõiguse normide rikkumise tõttu ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Kassaatori väidetel rikkus ringkonnakohus TsKS § 301 lg. 1, ületades apellatsioonkaebuse piire. Apellatsioonikohus leidis, et linnakohus on põhjendatult põhihagi rahuldanud, kuigi kaebuses seda ei vaidlustatud, vaidlustati vastuhagi rahuldamata jätmist ning taotleti selle rahuldamist. Samuti jättis apellatsioonikohus kontrollimata vastustaja esitatud meelevaldsed vastuväiteid. Kuna kohus teatas apellandile vastustajalt vastuse saamisest, siis jätkas ta menetlust ning ei omanud õigust asja lahendada TsKS § 292 lg. 1 p. 1 korras. Kassaator leiab, et ta on heauskne omandaja, kelle õigused on kaitstavad AÕS § 95 lg. 1 alusel, mida apellatsioonikohus aga ei arvestanud. Vastustajad peavad kohtuotsust õigeks. Kolleegium leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks ei ole alust. Apellatsioonikohus leidis, et esimese astme kohus on põhjendatult põhihagi rahuldanud ning otsus täiendavat motiveerimist ei vaja, nõustudes täielikult linnakohtu põhjendustega. Alusetu on kassaatori väide, et ringkonnakohus väljus apellatsioonkaebuse piiridest, kuna ei käsitlenud otsuses vastuhagi rahuldamata jätmist, mille peale apellatsioonkaebus oli esitatud. Hagi rahuldamine, mida kostja apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud, välistas vastuhagi rahuldamise. Seega kontrollis apellatsioonikohus põhjendatult põhihagi rahuldamise õigsust, ning vastuhagi rahuldamata jätmine eraldi põhjendamist ei vajanud. Põhjendamatu on samuti kassaatori väide, et ringkonnakohus lahendas asja menetlusvormis, milleks tal õigus puudus. Apellandile vastustaja vastuse saatmine ei võta apellatsioonikohtult õigust otsustada asi TsKS § 292 lg. 1 p. 1 alusel kaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata. Väär on kassaatori seisukoht, et AÕS § 95 lg. 1 on TsÜS § 66 suhtes erisäte. Eluruumi ostumüügileping on vastuolu tõttu eluruumide erastamise seaduse §-ga 3 lg. 5 p. 4 kehtetu algusest peale. Lepingu notariaalse tõestamisega järgiti küll selle vorminõudeid, kuid see ei kõrvalda vastuolu osundatud seadusega ega muuda tühist lepingut kehtivaks. Õigusliku aluse puudumisel ei tekkinud kostjal omandit eluruumile ning tema viide AÕS §-le 95 lg. 1 ei ole asjakohane. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 1, kolleegium o t s u s t a s: Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
15. novembri
16. a. otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik