3-2-1-30-96

3-2-1-30-96 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tartus,

1. märtsil
2. a. Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa, hageja K. Loo, tema ning hagejate T. Ilvese, E.-A. Jallai, J. Kääru, E. Raidna, J. Zennikova ning H. Värava esindaja vandeadvokaat E. Saadoja osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil
3. märtsil
4. a. Kersti Loo, Sergei Ringo, Harri Värava, Jelena Zennikova, Jelizaveta Kääru, Eda Raidna, Tiina Ilvese, Kiira Mihhailova ja Evi-Alli Jallai kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
5. oktoobri
6. a. otsuse Kersti Loo, Tõnu Korju, Sergei Ringo, Tiina Ilvese, Evi-Alli Jallai, Valentina Mohova, Sigrid Naelapea, Ülle Viljandi, Niina Psenitsnaja, Heli Kirsi, Piret Kuivase, Inna Kamenova, Alina Zennikova, Sirje Kingi, Eda Raidna, Malle Maasika, Kiira Mihhailova, Ljudmilla Merivaldi, Jelizaveta Kääru, Veera Isajeva, Harry Värava, Tiiu Otto ja Ave Teearu hagis AS Kommunaar ja Tallinna Kristiine Linnaosa Valitsuse vastu väljaostetud korteritele kui vallasasjadele omandiõiguse tunnistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
7. oktoobri
8. a. otsusega on tuvastatud, et
9. a. sõlmis iga hageja eraldi TNJ TK-ga Kommunaar laenulepingu viimase vahenditega ehitatud elamus Tallinnas Kõrgepinge 33 asuvate korterite ostuks. AÕS sätete alusel nõudsid hagejad omandiõiguse tunnistamist nende kasutuses olevatele korteritele Tallinnas Kõrgepinge 33, kuna nad on täielikult tasunud korterite maksumuse. Tallinna Linnakohus jättis AÕS § 81 alusel hagi rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole hagejad dokumentaalselt tõendanud, et omandiõigus nende kasutuses olevatele korteritele on tekkinud õiguslikul alusel. Kohtule esitatud laenulepinguid saab hinnata kaudsete tõenditena, sest korterite ostu-müügilepinguid ei ole esitatud. Hagejate poolt laenu tasumise tõenditel puudub kuupäev ja number, samuti allkirja andnud isiku nimi ning need ei ole asutuse blanketil. Tallinna Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata ja hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohus leidis, et otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Apellatsioonikohus leidis ka, et Kõrgepinge 33 elamu on
10. a. antud Tallinna linna munitsipaalomandisse. Kuna munitsipaalomandisse andmise akte ei ole halduskohtumenetluse korras seadusevastaseks tunnistatud, siis on munitsipaalomand tekkinud õiguslikul alusel. Kui enne
11. septembrit
12. a. tehti notariaalset tõestamist nõudev tehing notariaalset vormi järgimata ning üks pooltest on enne nimetatud tähtaega tehingu täielikult või osaliselt täitnud ja teine pool hoidub notariaalsest vormistamisest kõrvale, on kohtul õigus TsÜS § 174 lg. 2 kohaselt tehingu täitnud poole nõudel tunnistada tehing kehtivaks. Sellist nõuet ei ole hagejad I astme kohtule esitanud. Kassatsioonkaebuses paluvad kassaatorid tühistada ringkonnakohtu ja linnakohtu otsused ning teha asjas uus otsus, millega tunnistada kassaatorite omandiõigust nende kasutuses olevale korterile. Kassaatorite väidetel tekkis nende omand korterile ENSV Ministrite Nõukogu ja Eesti Ametiühingute Nõukogu
13. detsembri
14. a. ühismääruse nr. 631 "Eesti NSV elamuprogramm aastani 2000 kinnitamise kohta" punkti 2 alapunkt 1 kohaselt. Määrus ei nõudnud korterite omandamise notariaalset vormistamist. TNJTK Kommunaar ja tema õigusjärglased RAS Kommunaar ning AS Kommunaar on tunnistanud kassaatorite omandiõigust vaidlusalustele korteritele ning korteriüüri ei ole nõudnud. Maja munitsipaliseerimisest said kassaatorid teada kui neilt hakati korteriüüri nõudma. Selleks ajaks oli halduskohtusse pöördumise tähtaeg möödunud. Korterite omandamine oli ka kooskõlas omandamise hetkel kehtinud TsK §-dega 5 lg. 2 p. 1, 2 ja 5, 165 lg. 1 ja 166 lg.
15. Vastustaja AS Kommunaar peab kaebust õigeks ning leiab, et see tuleb rahuldada. Samas leiab vastustaja, et teda on ekslikult lülitatud protsessi kostjana, kuna ta ei ole kassaatorite omandiõigust korteritele vaidlustanud. Vastustaja Kristiine Linnaosa Valitsus kaebusega ei nõustu ning leiab, et kaevatavad kohtuotsused on õiged ning nende tühistamiseks puudub alus. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Kohtud on arutanud hagi omandiõiguse tunnustamiseks varale, mis on antud Tallinna linna munitsipaalomandisse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 34 lg. 1 kohaselt on munitsipaalomand vallale või linnale, mitte aga linnaosale kuuluv vara. Jättes omandiõiguse tunnistamise hagi rahuldamata, otsustas kohus munitsipaalvara väidetava omaniku - Tallinna linna õiguste üle teda protsessi kaasamata. TsKS § 336 lg. 4 kohaselt toob see rikkumine kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. Hagi rahuldamata jätmist on põhjendatud sellega, et esimese astme kohtus hagejad ei nõudnud notariaalselt vormistamata tehingu kehtivaks tunnistamist TsÜS § 174 lg. 2 alusel. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millise õigusnormi alusel pidi väidetav korteri ostu-müügileping notariaalselt tõestatud olema. Selle märkimatajätmisega on rikutud TsKS §-s 232 lg. 4 sätestatut. Kui ringkonnakohus pidas silmas enne
16. detsembrit
17. a. kehtinud TsK §-i 244 lg. 1, siis tuleb arvestada, et Eesti NSV Ministrite Nõukogu
18. veebruari
19. a. määruse nr. 56 riikliku ja ühiskondliku elamufondi majades asuvate korterite kodanike isiklikku omandusse müümise kohta p. 1 lg. 2 eristas korterit elamust või selle osast ja TsK § 244 lg. 1 nõudis kehtetuse ähvardusel vaid elamu või selle osa ning suvila ostu-müügilepingu notariaalset tõestamist. Vaidlusaluste korterite omandivaidluse lahendamiseks tuleb anda õiguslik hinnang hagejate ja TNJTK Kommunaar vahelistele lepingutele
20. aastast ning lepingus viidatud koondise vahenditega ehitatud majades asuvate korterite ostuks antava laenu andmise juhendile. Kui kassaatoritel oli tekkinud omandiõigus vaidlusalustele eluruumidele enne nende munitsipaalomandisse andmist, siis omandiõiguse tunnustamise nõude rahuldamine ei olene sellest, kas munitsipaalomandisse andmise aktid on tunnistatud halduskohtumenetluses seadusvastaseks või mitte. Juhindudes TsKS §-st 346 p. 2, kolleegium o t s u s t a s: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi
21. oktoobri
22. a. otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata Kersti Loo, Sergei Ringo, Harri Värava, Jelena Zennikova, Jelizaveta Kääru, Eda Raidna, Tiina Ilvese, Kiira Mihhailova ja Evi-Alli Jallai hagi korterile omandiõiguse tunnistamiseks ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada
23. detsembril
24. a. Hoiupanka tasutud kautsjon Kersti Loole 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni, Harry Väravale 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni, Jelena Zennikovale 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni, Jelizaveta Käärule 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni, Eda Raidnale 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni, Tiina Ilvesele 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni;
25. novembril
26. a. Põhja-Eesti Panka tasutud kautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni Sergei Ringole,
27. detsembril
28. a. Põhja-Eesti Panka tasutud kautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni Evi-Alli Jallaile ja
29. detsembril
30. a. Põhja-Eesti Panka tasutud kautsjon 225 (kakssada kakskümmend viis) krooni Kiira Mihhailovale. Eesistuja J. Odar Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa